Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Urvalinnud

Täna toimus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatav igakevadine linnade linnuvaatlus. Üritusel lõi kaasa 115 huvilist, kes tegutsesid 24 erinevas Eestimaa linnas.

Kui linnade linnuvaatlusest osavõtnud linnade ja vaatlejate arv oli sarnane eelnevate aastatega, siis kohatud liikide hulk jäi viimase paari aastaga võrreldes selgelt väiksemaks. Linnades märgati täna 99 linnuliiki, mida on 16 liigi võrra vähem, kui mullusel varajasel kevadel. Kohatud liikide arv jäi tänavu tagasihoidlikumaks eeskätt võrdlemisi külma märtsikuu ja sellest tuleneva rändlindude hilisema saabumise tõttu. Siiski kohati mitmes linnas sookurgi, erinevaid hanesid, ristparte ning täheldati ka arvukat põldlõokeste rännet.

Video salvestas Venegor, LK foorumist

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Esmakordselt munemise algusest tõi isaslind Sulev oma kaasale pesasse saagi. Mitte kala, vaid püüdis rändlinnu.

Merel leidub jääkattes ka avavee laike, kuid sellistesse kohtadesse koonduvad kalad harva. Pigem hoitakse veel turvaliselt jääkatte varju.

Kevad edeneb pisitasa, samuti merikotkaste saagi hankimise võimalused…

Fotod Arne Ader

Kuldnoka kodu

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Viimaste päevade lõunakaare tuultega aitavad rändajatel pärale jõuda.

Esimeste saabuvate kuldnokkade enamuse moodustavad meil juba varem pesitsenud isaslinnud ning päevasel ajal rändavad kuldnokad on hästi märgatavad.

Pesapaigatruud kuldnokad otsivad ülesse neile juba tuttava pesakasti, kuhu üldjuhul ka ööbima jäädakse. Lastakse ka laulu, et peremehe kohalolu näidata, aga elatakse veel „poissmehe elu“.

Emaslinde võime oodata nädala-paari jooksul. Nende saabumine oleneb rändurite jaoks sobivatest tuultest ja ilmaoludest.

EOÜ annab teada

Ilmunud on Tiirutaja 39. number, milles vaadatakse tagasi linnuaastale 2017. Ülevaated tuginevad enam kui tosinale mullu läbi viidud linnuseirele. Näiteks saab teada, kuidas on viimasel ajal läinud rähnidel, metsakanadel, värvulistel, vee- ja röövlindudel ning mille poolest hakkas silma 2017. aasta.

Loe Tiirutajat: LINK

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Ka kogenud linnuvaatlejatel tuleb ette, et vaadeldud liigi määrang saab kinnituse alles aastaid pärast linnu nägemist. Nii juhtus ka Eesti 388. linnuliigi hallrüdi esimese leiuga.

Kolme päeva jooksul 3.-5. detsembrini 2011. aastal vaatlesime kolmekesi (Uku Paal, Mariliis Paal, Margus Ots) Saaremaal Rahuste rannakarjamaal rüdi, keda me kohe määrata ei osanud. Linnuraamatuid ja fotosid uurides ning teiste linnuvaatlejatega nõu pidades määrasime nähtud linnu esmalt leeterüdiks, kuna keegi teine Eesti rüdidest ei saanud ta kindlasti olla. Kahtlus siiski jäi, kuid võimaluse peale, et tegemist võib olla Eestis seni kohtamata linnuliigiga, ei osanud siis mõtelda.