Keskkonnaamet annab teada

Rajakaamera pilt Jõgevamaalt, Gaido Padrik

Keskkonnaamet kinnitas Eesti suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevusplaani

2018-2021. aasta tegevusplaani peamisteks tegevusteks on suurkiskjate seiresüsteemi arendamine, kahjustuste ja kahjude ennetuskulude hüvitamine ning avalikkuse teadlikkuse tõstmine.

„Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava on sisuliselt erinevate huvirühmade kokkulepe, mille järgimine võimaldab mõistlikult ja tasakaalukalt korraldada meie suurkiskjate ja maaelanike suhteid,“ lausus Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

India elanikel on põhjust kaeluskotkastele tänulik olla – need raipetoidulised linnud söövad ära karjamaal surnud loomade korjused, mis muidu meelitaksid ligi hüäänkoeri või nõuaks inimeste poolt koristamist.

Viimase mõnekümne aasta jooksul on aga kotkaste arvukus drastiliselt langenud. Kui varem ulatus tumepea-kaeluskotka (Gyps tenuirostris), valgeselg-kaeluskotka (Gyps bengalensis) ja sale-kaeluskotka (Gyps indicus) arvukus kümnetesse miljonitesse, siis praegu kuuluvad Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku äärmiselt ohustatud (Critically Endangered – CR) liikide kategooriasse.

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet
Tehniline tugi HATCAM

Urmas Tartes, Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees
07.02.2018

Eesti TA Looduskaitse Komisjoni (LKK) märgukiri metsanduse olukorrast [1], mis saadeti nii Riigikogu Keskkonnakomisjoni kui ka Keskkonnaministeeriumile, on pälvinud mõneti ootamatut tähelepanu. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk (RM) reageeris sellele artikliga ajalehes Postimees [2]. Sellele järgnes Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlaste, täpsemini metsateadlaste, pressiteade [3].