Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Viimasel kolmel suvel on linnuvaatlejate seas elevust tekitanud puna-harksabade, seni vaid haruldaste eksikülaliste pesitsemine Eestis. Esmakordselt tõestati puna-harksaba pesitsemine Eestis 2015. aastal, mil Tarmo Teppe leidis Valgamaalt Sooblase küla maadelt ühe pojaga pesa. Samas piirkonnas pesitses puna-harksaba ka 2016. aastal ning ka sel aastal vaadeldi seal harksabade paari. 2016. aastal anti veel ühest territoriaalsest puna-harksabast teada Järvamaalt Mündi küla piirkonnast, kus 2017. aastal leiti ka kahe pojaga pesa.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Õiged vastused küsimustele kui kiiresti kasvada, kui palju järglasi korraga soetada ja kui kaua elada tagavad suurima sigimisedu. Siiski erinevad vastused neile olulistele isendite elukäiku määravatele küsimustele liigiti ning loomade hulgas leidub erinevaid elukäigustrateegiaid, mida teadlased nimetavad ka elutempoks (pace-of-life). Näiteks elavad väikesed linnud n-ö kiiresti – nende kasv on kiire, kurn suur, eluiga lühike –, suuremad linnud aga rahulikumalt ja pikemalt, kasvades mõõdukalt ja munedes väiksema kurna.

Aeglase ja kiire elutempo strateegiad on miljonite aastate jooksul välja kujunenud ning emb-kumb on sobilik just kindlates tingimustes võimalikult paljude geenide edasikandmiseks järgnevasse põlvkonda. Kuidas aga on erinevad elutempod evolutsioneerunud?

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lageraielank metskastikuga

Nädala jooksul vihma ei sadanud ja päikest paistis kuni reedeni rohkesti.

Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 18 kraadini, nädala lõpus laupäeval ja pühapäeval jäi kümnest kraadist madalamale.

Hallas kortsleht 29. septembri hommikul

Ööd olid jahedad. Selle sügise esimene korralikum öökülm esines reedel (29.10.), kui termomeetri näit langes õhus Jõgeval -0,2 °C, maapinna lähedal mullal -1,1 °C ja rohul 3,7 °C. Hommikul oli tihe udu, rohi hallast valge.

Foto Kaarel Kaisel

Metsatee

Päevapikkus on lühemaks jäänud, hämarad ajad sobivad metsloomadele liikumiseks sest päevane aeg sobib puhkamiseks. Metsades kestab marja- ja seeneaeg, rahvast liigub päris palju. Loomi ajab liikvele ka oktoobris alanud ajujaht, mis kestab veebruarikuu lõpuni ja seda just päevasel ajal, eriti nädalalõppudel, mil kohtame oranshides vestides jahimehi metsasemates piirkondades. Ka pruunkarud on liiikuma aetud. Innaaeg kestab veel nii põtradel, kui hirvedel ning loomulikult on loomad sel ajal liikuvamad.

Kuidas käituda, kui autojuht teeveeres mõnda sõralist märkab?

Jalg tuleb gaasipedaalilt maha võtta ja kui on näha, et loom asub teed ületama oleks mõistlik peatuda ja sisse lülitada ohutuled, vajadusel vastu liikuvatele sõidukitele ohust märku anda.

Ülevaate esitas Aivar Leito

Foto Arne Ader

Raadiosaatjaga sookure jälgimine antenniga. Aivar Leito

Head sookurehuvilised!

Rõõm on teatada, et meil Eestis satelliitsaatjaga varustatud sookured (nn satkured, kokku 10) on elus ja terved ning alanud on ka nende sügisrände liikumised.

Esimese rändehüppe on teinud Saaremaa sookurg „Mati“ (püütud 2016.a.) kes on jõudnud Lääne-Lätti ja Soitsjärve äärest sel suvel püütud „Aivar“ ning „Uko“, samuti eelmisel suvel sealsamas püütud kurg „Ivar“ kes peatuvad nüüd Leedu keskosas. „Ivar“ on sama pesapaiga selle aasta kurepoegadest „Uko“ ja „Aivar“ vaid 75 km kaugusel, kuid kuuluvad siiski erinevatesse kurekogumitesse.