Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Pilvikutest meie metsades

Fotod Arne Ader

Pilvikute aeg kestab, eeskujulik seeneline peaks pilvikuid tundma sest meie looduses kasvab neid üle poolesaja liigi. Eks ole seda vaja teada selleks, kuidas neid paremini toiduks tarvitada.

Laias laastus jagatakse pilvikud pehme- ja kirbemaitselisteks. Viimaseid tuleb kindlasti kupatada enne seeneroa valmistamist. Seenemetsas või kodus seeni sorteerides on heaks määramiseks pisikese toore pilvikutüki maitsmine: Kui keelel kergelt kõrvetab, lähevad sarnased seened kindlasti kupatamisele. Kirbemaitselised pilvikud ei ole mürgised, kuid saada võib kõhuvalu või muidu kehva olemise.

Värsketest pilvikutest valmistatud seeneroad on aromaatsemad ning erilisema maitsega, kui kupatatud seentest seenekaste.

Röövlinnud koristatud viljapõldude kohal

Foto Arne Ader

Video Ahto Täpsi

Tuuletallaja

Tuuletallaja

 

Tuuletallaja         Falco tinnunculus

 

Maanteede veerde jäävatel koristatud viljapõldudel märkame tegutsevaid röövlinde: palju on hiireviusid, põlluveertel väiksemaid raudkulle, ühe pisema põllu kohal tegi paigallendu tuuletallaja – eile Matsalu lahe põhjakaldalt tagasisõidul märgatu.

Metsaraie avaldab linnustikule mõju parasvöötmest troopikani

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

On teada, et raiejärgse metsa struktuurimuutuste tulemusena väheneb linnustiku liigrikkus ja liigiline koosseis. Kuna lokaalseid, tulemustelt erinevaid uuringuid metsaraiete mõjust on mitmeid, koondasid teadlased paljud senised uuringud ning avaldasid ülevaate muutuste mõjust erinevate regioonide metsade – troopikast parasvöötmeni – linnustikule. Kas raiejärgsed muutused linnustikus on kõikjal sarnased või esineb regiooniti erinevusi?

35. NÄDAL 28.8.2017.-3.9.2017. Jõgeva ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Toominga lehed hakkavad värvuma

Nädal algas jaheda ilma ja kohatiste öökülmadega rohul.

Esmaspäeval langes öösel termomeetrinäit õhus meteojaama andmetel 3,9 ja teisipäeval 3,6 kraadini ning maapinna lähedal mulla kohal kahe kraadini. Ilmajaama väljaku lähedal rohul mõõdeti -1,5 kraadi. Põõsaste vahele aiamaadele see külm ei ulatunud. Avamaal kasvavad kurgid ja teised õrnad taimed jäid alles.

Kolmapäevaks jõudis taas kohale soojem õhumass ja öökülmaoht oli selleks korraks möödas. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis augusti kahel viimasel päeval 22...23 kraadini, 1. septembril 19 kraadini. Ööpäeva keskmisteks õhutemperatuurideks arvutati kirjeldatud soojadel päevadel 16...18 kraadi, mis on iseloomulik südasuvisele ajale.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.