Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Punahirv      Cervus elaphus

Kas tundub üllatavana?

Enne eilset tormi oli mereäärsel rannakarjamaal ilm veidi pehmem ja suured sarvekandjad käivad võimalusel ka merevett joomas -  mage toit ning lisaks sooladele veel mineraalained. Sestap on alati mere läheduses elutsevate loomade sarvekroon oma vanuse kohta veidi suurem ja uhkem olnud, kui sisemaa elanikel.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Pildi napsas Fleur, LK foorumist

Hülgelesila 18. detsembril oligi kaamera viimane „tööpäev“

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Kogu sügise ja varatalvise aja on torm, tormi taga ajanud, päikesepaistet samuti vähe…

Nii hülgekaamera akupank lootusetult tühjaks „kurnati“. Viletsavõitu taevavalguse tõttu  võtsime vastu otsuse, et asendame võimalusel akud ja teeme vajalikud hooldustööd jaanuarikuu lõpus, veebruari alguses st vahetult hallhüljeste poegimisaja alul.

Pildistas ja kirjeldas Mairi

 

Võsaülane     Anemone nemorosa

Sellise üksiku ja nukra ülase leidsime 5. jaanuaril Alatskivi matkarajalt. Pole just tavapärane, et õitsvat ülast võiks jaanuaris leida…

Üleskutse Arne Ader

100 aastane Eesti Vabariik ootab kingitusi ja üheks vääriliseks kingituseks oleks minu arvates meie otsus hoida kodumetsa.

Selle OTSUSE võiksime teha juba enne kevadet.

Kel kodumets eraomanduses, nendel lihtsam. Tuleb läbi mõelda, missugune metsane paik meid kõige enam kutsub? Võib-olla suliseb just seal kevadel oja ja õitsevad sinililled... Võib-olla on seal sügiseti kõige ahvatlevamad lõhnad ja kõige kirkam lehesadu... Võib-olla on seal miskit muud lummavat. Valitud paika võiksime hakata edaspidi majandama püsimetsana.

Seadusepügalad reastas ning lahti seletas Vello Keppart

Foto Arne Ader

Metsatee pärast raiet

Terve pika äärmiselt vesise sügise ja talve alguse ajal riivavad teedelt ning maanteedelt nähtavad raielangid loodusest veidigi hooliva inimese nägemismeeli. Kas see ongi meie säästev metsandus? Küsib Looduskalender.

Metsa majandamise eeskiri § 19 lg 1 p 2: