Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lennuvõimelisteks kasvamine on keerukas füsioloogiline protsess, mille puhul üldise, lihtsalt seletatava seaduspära kohaselt tagab paremad ellujäämisvõimalused ja suurema sigimisedu kiirem optimaalse kasvu saavutamine. Kui kirjeldatud seaduspära alati kehtiks, peaks kõikide organismide seas olema valdav võimalikult kiire kasvamisstrateegia. Ometi leidub looduses erinevaid kasvamise strateegiaid ja seda isegi ühe liigi isendite seas. Kuidas on see võimalik?

Möödunud aasta võidutööd

Kaklus toidu pärast. Foto Fee-Marlen Mägi 

.

Näljased väikesed. Foto Karl Adami.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ootab kõiki huvilisi osalema fotokonkursil "Märka mind!"-2017.

Tähtaeg 01. oktoober 2017

Osaleda saab kolmes vanuseklassis:

Kuni 11 aastased
12-16 aastased
17 aastased ja vanemad

Tekst ja fotod: Urmas Tartes

Limaseened on organismid, kelleta ei saa läbi seeneaeg. Nagu nimi ütleb on neis midagi seenelaadset, sest nad paljunevad eostega nagu tõelised seened.

Samas on mükoloogid nad üksmeelselt seente hulgast välja arvanud ja kutsuvad nüüd neid hoopis limakuteks. Olgu nimega kuidas on, vaatamata süstemaatilisele segadusele jätkavad paljud mükoloogid limaseente uurimist, sest tegemist on hästi põnevate organismidega.

Fotod Arne Ader

Kasepuravikud

Kasepuravik        Leccinum scabrum

Täna tutvustatavate seente välimus on üpris sarnane. Nii kasepuravikke, kui valgeid puravike saab värskelt pannile panna, aga kulinaarset hõrgutist neist ei saa. Viimasena tutvustatav kirju puravik võib olenevalt valmistajast pakkuda juba maitseelamust.

Meie kõige tavalisemad puravikud ongi kasepuravikud ja neid võib vahel suisa massiliselt esineda. Kasvukohtadeks nii leht-, kui segametsad, puisniidud, aga ka võsastikes või parkides, kuid ikka vaid kaskede all.

Video saatis Ervin Ausman

Fotod Arne Ader

Kohtumine metsisega Lahemaa metsas

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Miks „hull metsis“ ja nii ongi kutsutud tavapäratu käitumisega linde, kes inimtegevusest eemale hoiavad, kuid vahel tullakse koguni asulatesse ning ollakse metsas päris ähvardava käitumisega (mida telefonivideost näha võime).

Hiiumaal kohati metsisekuke sarnast käitumist 1938. aastal, mandril 1961. ja „hullu“ metsisekana 1964. aastal. Hullude isas- ja emaslindude hinnanguline suhe on umbes 2:1 ja sellise käitumisega linde kohatakse aastas kuni kümmekond.