Keskkonnaamet annab teada

Karjavalvekoer Lembo Karula rahvuspargis tööl. Pildistas Mats Meriste.

Suurkiskjate tekitatud kahjustusi nii mesinikele ja karjakasvatajatele aitab oluliselt vähendada ja ära hoida mõistlik ennetustegevus. Kestval meekorje ja karjatushooajal tuleb kahjustusi ennetavatele meetmetele pöörata pidevalt tähelepanu.

Kevadest sügiseni kestev meekorje ja kariloomade karjatushooaeg langeb kokku meie suurkiskjate järelkasvu kasvatamise aja ja aktiivse toitumisperioodiga. Eestis laialt levinud suurkiskjatele (pruunkaru, hunt, ilves) ning meie faunale viimastel aastatel lisandunud šaakalile on saakloomade murdmine valdavaks ja loomulikuks toitumistavaks. Sellise eluviisi juures ristuvad sageli kiskjate ning mesinike ja karjakasvatajate huvid.

Ajakiri „Eesti Loodus“ annab teada

Koos Eesti Looduse augustinumbriga ilmub ööhäältega heliplaat. See annab kuulajale võimaluse süüvida öiste helide maailma ja päevatöö viivuks unustada.

Tallinna Botaanikaaed annab teada

Foto Arne Ader

Harilik näsiniin

Nädalavahetusel, 12.–13. augustil tutvustatakse Tallinna botaanikaaias ravim- ja mürktaimi: uudistada saab näitust, kuulata Ain Raali loengut ja osaleda töötoas.

Näitusel tutvustatakse, milliseid ravimtaimi on kodus võimalik kasutada mitmesuguste terviseprobleemide korral ning millal ja milliseid taimeosi koguda. Mõned taimed on ühtaegu mürgised ja kasutusel ravimtaimena, mistõttu tuleb teada, kuidas selliseid taimi õigesti kasutada.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Käsmu on idülliline kaptenite küla Lahemaal Võsu lähedal, praegu küll rohkem suvitusküla. Käsmu matkarada kulgeb Käsmu külast mööda männimetsi Palganeemele, kust tagasi saab jalutada mööda mereranda vaadetega Kuradisaarele. 

Käsmu matkarada, mis allpool kaardile on kantud, erineb küll veidi RMK Käsmu matkarajast, kuid kulgeb selle erinevaid osi pidi. See tee pole väga pikk - alla 10 km, on vaheldusrikas - minnes kulged mööda metsateed ilusa männimetsa all rändrahnudest mööda ja poolel teel jõuad Palganeeme tippu, kus asus endine piirivalve-ehitis. 

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas veebikaamera vahendusel vaadeldavate kahlajate tutvustamist jätkame tüllidega. Eestis pesitseb kahte liiki tülle – liivatüll ja väiketüll.

Liivatüll (Charadrius hiaticula) on Eestis mererannikul üldlevinud haudelind, kelle arvukuseks hinnatakse 1000 – 2000 paari. Sisemaal kohatakse liivatülli enamasti vaid rändeperioodil aprillis ja juulist septembrini. Parimates rändepeatuskohtades rannikul võib korraga näha sadu isendeid, Haversis vaadeldi 10.08.2016 lausa 1000 liivatülli.