Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesas lennuvõimestusid kõik kaheksa poega ning lahkusid pesast laupäeval, 15. juulil. Hommikul esimesena lendasid välja vanimad, 20-päevased pojad, viimasena lahkus pärastlõunal väikseim, teistest kuni neli päeva noorem poeg.

Rasvatihase poegade väljalendu saab järele vaadata lisatud videost (salvestas Urmas Lett, EENet):

Fotod Arne Ader

Näsiniin

Harilik näsiniin        Daphne mezereum

Seda taime tuleb tunda. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles tapma.

Hariliku näsiniine kaunid viljad valmivad, aga mürgine on kogu taim ning inimese võib tappa juba tosina marja söömine…

Näsiniint kasvab hajusalt üle kogu Eesti ikka viljakamatel ning lubjarikkamatel muldadel, segametsade alusrindes, aga ka soostunud kasvukohtadel.

Väheharunev ja kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.

Pikliksüstjad, terve servaga lehed paiknevad taime varrel erinevalt: põõsa ladvas näeme lehti kimpudena, aga varrel hõredalt.

Fotod Arne Ader

Rohusilmik

Rohusilmik        Apanthopus hyperantus

Paljudele loodusesõpradele on rohusilmikud tuttavad, olles meil tavalisemad ja arvukaimad pruunid päevaliblikad. Kohata võime pea kõikjal: avamaastikel, põldudel, niitudel, kuivematel aruheinamaadel ning vähema liiklusega kruusateede veertes lendlemas. Kergem oleks öelda, et soos või rabas me rohusilmikuid ei kohta.

Haavalumikuid pildistas Arne Ader

Haavalumik

Haavalumik        Limenitis populi

Sarnaselt külmavõitu kevaded ja suve esimene pool olid meil nii 1974, kui 1978 aastal ja selliste ilmadega kannatab liblikasuvi.

Haavalumikuid on kohatud vast juba paari nädala jooksul, nimetatud tegutsevad sagedamini metsamaastikus ja enamalt jaolt puude latvade kõrgusel. Haabadega seostatakse lumikuid seetõttu, et haabadel toituvad haavalumiku röövikud.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Altja kandis on suviti turiste palju - nii üksikult kui bussitäite kaupa. lausa kruiisilaevatäite kaupa, kui on tuldud Lahemaa-ekskursioonile ühepäevasel peatusel Tallinnas. Oandu koprarada võib ka olla siis üsna rahvarohke, aga muidugi leiab ka vaiksemaid hetki. Neid hetki leida pole raske, sest rada on vaid mõne kilomeetri pikkune ja selle jõuab läbi käia kiirelt.

Koprad on vaatamata publikule alati mõned tammid Altja jõele teinud, sest ürgorus on selleks ideaalsed tingimused. Veevoolul pole kuhugi minna kui tammi taha kuhjuda, samamoodi kogunevad sinna kalad. Seda koprad ootavadki.