Pilvepiir 2016 võidufoto Kelvin-Helmholtzi lainetest helkivates ööpilvedes, autor Janek Pärn

Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ja Riigi ilmateenistus kuulutavad välja pilvefotojahi „Pilvepiir 2017“. Fotovõistluse sihiks on ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu. Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ning fotograafia arendus- ja koolituskeskus.

AUHINNAD

● I koht – põnevaim pilvepilt

Foto Kalle Rahu

Äike merel. Suurupi

Ootame äikese- ja tormivaatlejad, ilmahuvilised ning teemast huvitatud on teretulnud.

Päeva jooksul saab kuulata teemakohaseid ettekandeid ja võimalusel tutvutakse rahvusarhiiviga Noora. Avatud on Kairo Kiitsaku temaatiline fotonäitus.

Kokkutulek toimub 15. juulil Tartus füüsikainstituudis (Maarjamõisas W. Ostwaldi tn 1/Ravila 14c).

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Harilik hiirehernes

Jätkuvalt püsis keskmine õhutemperatuur normist madalamana – 12...15 kraadi piires.

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis üle 20 kraadi ainult laupäeval ja pühapäeval, kuid samal ajal olid ööd nädala kõige jahedamad. Laupäeval langes minimaalne õhutemperatuur 4,5 ja pühapäeval 5,3 kraadini, maapinna lähedal vastavalt 2,2 ja 3,8 kraadini. Ilm oli vahelduvalt pilves. Kõige päikesepaistelisemad olid teisipäev ja reede.

Vihma tuli siin kandis väga erinevalt. Linna idapiiril meteojaamas sadas nädala jooksul 6 ja alevikus 13 mm. Kõige sajusem oli esmaspäev. Teisipäeval oli äikest.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesakonnakaaslaste omavaheline konkurents vanemliku hoole pärast ja püüd teistest rohkem toitu manguda kasvatab lootust tuul tiibadesse saada. Enda kaitsmiseks ning parema olukorra saavutamiseks on paljude linnuliikide järglaste puhul tavaline teineteise nügimine, nokkimine ja küünistamine. Sageli, näiteks suluspesitsejate puhul, lähenevad vanemad pesale ühest kindlast suunast ning sel puhul tagab soodne positsioon parema liigipääsu toidule. Kuid kui avatud pesale lähenevad vanalinnud erinevatest suundadest, on õvede – just nii nimetatakse ühe pesakonna mõlemast soost järglasi – jagelemine toidu pärast agressiivsem.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihase kaameraga pesas on pojad parasiitidega hädas. On näha, et tihasepojad saputavad ennast pidevalt ning aeg-ajalt ronivad parasiidid (näiteks raudkärblased) üle nende selgade. Siiski ei ole selles midagi erakordset – õõnelindude pesadest leiabki mitmeid erinevaid parasiite nagu kirpe, väive, kärblasi ja lestalisi (näiteks puuke).