Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

See, et linnades on oht kiskja saagiks langeda väiksem kui maal, on ka üheks linnade lindude kõrge arvukuse põhjuseks. Aitamaks linnalindudel lokaalsete oludega kohastuda, peaks väiksem kisklusrisk avalduma ka nende käitumises.

Kiskja õigeaegne märkamine ja tema eest põgenemine on energeetiliselt kulukas, mistõttu tasub võimalusel põgenemisega viivitada. Kuna kiskjate puudumisel ei ole vaja energiat põgenemisele kulutada, peaksid linnalinnud potentsiaalse ohu korral põgenema märksa hiljem kui nende looduses elavad liigikaaslased.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Suurkoovitaja valge ristiku põllul

Keskmine õhutemperatuur jäi kogu nädala vältel normist madalamaks. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis ainult ühel päeval (neljapäeval) üle 20 kraadi ja laupäeval küündis ainult 14 kraadini.

Öökülma ei esinenud. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks jäi 5 °C ja temperatuur jäi plusspoolele ka maapinna lähedal rohul.

Sajuta oli nädala jooksul ainult kolmapäev ja neljapäev. Kõige enam tuli vihma esmaspäeval, kui ööpäevaseks sajusummaks kogunes 18 mm. Rohkesti tuli vihma ka reedel (10 mm). Laupäeval ja pühapäeval oli ilm sompus ja vihma tibutas peaaegu päev otsa (enamasti uduvihma), mis muutis õues töö tegemise ebamugavaks. Lisaks sadudele muutis õues olemise ebamugavaks tugev tuul, eriti avatud maastikul.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Naissaarel on kolm tähistatud matkarada: lõuna-, kesk- ja põhjarada. Lõunarada on neist vast kõige huvitavam, kuigi ka põhja- ja keskrajal on vaatamist küllalt. Lõunaraja ääres asub näiteks praegugi tegutsev Männiku küla, kunagise suurima - Lõunaküla ase, Omari kontserdiküün ja Naissaare kirik koos kalmistuga. Lisaks liivarand, kantsiase, düünid ja raudtee.

Saarele jõudes aga lgab kõik sadamast. Naissaare sadamas on kohvik ja infotahvel. Suurt sööki ei maksa kohe loota, aga snäkke ja kui elektrisüsteem toimib, siis ka jäätist suviti ikka saab, samuti kohvi ja limonaadi. Sadam töötab päikesepaneelide ja elektrigeneraatori toel.

Nooltega märgitud atlaseruutudes on pesitsuskoodiga vaatlusi sisestatud tagasihoidlikult

Pesitsushooaega pole enam kauaks ning on viimane võimalus Euroopa haudelindude levikuatlase 2013-2017 andmete kogumisele kaasa aidata: LINK
Euroopa haudelindude levikuatlase andmete kogumise keskkond Eestis on infosüsteem PlutoF, sisestatud andmestikku näeb eElurikkuse andmebaasis: LINK

Linnuatlase andmete sisestamine ei ole keeruline – vaatlusandmeid andmebaasi sisestades tuleb pesitsusaegsetele vaatlustele vaid juurde lisada sobiv pesitsuskood.

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Põdralehm vihmas, võimalik, et ka vasikas oli kusagil ligiduses...

Põder     Alces alces

Kes elutsesid meie metsades umbes üheteist tuhande aasta eest nn preboreaalsel perioodil?

Ega muidu ei teaks, aga selle ajajärgu rändhõimudell tuli elus püsimiseks tegeleda küttimise, kalastuse ning korilusega.