SA Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Rainar Kurbel

Lendorav

Keskkonnaministeeriumis esitleti 9. oktoobril vastvalminud uuringut, mille eesmärk oli välja selgitada, kui suur on lendorava populatsiooni geneetiline mitmekesisus Eestis ning võrrelda seda Soome ja Karjala andmetega.

Kuna lendorava leviala on Eestis viimastel aastakümnetel järsult ahenenud ning säilinud elupaigad üha enam killustunud, ohustab haruldast oravlast inbriiding ehk lähisugulusristumine. Selle tulemusena võib väheneda loomade immuunsus, viljakus ja kasv. Eestist aastatel 2015-2017 kogutud 109 proovi analüüs kinnitas, et inbriidingut paraku juba esineb.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Koovitajatel ja vigledel on paljudest teistest kahlajatest suurem kere ja pikem nokk. Oma aeglase elutempo tõttu saavutavad nad suguküpsuse suhteliselt hiljem, sigivad aeglasemalt ning elavad kauem. Koovitajaid ja viglesid kohtab kõikidel kontinentidel peale Antarktika, pesitsusalad aga asuvad neil eranditult põhjapoolkeral.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Haavad viimaste lehtedega udusel hommikul

Ilm oli sügiseselt sompus ja vihmane. Nädala sajusummaks kogunes 42 mm, mis moodustab kogu oktoobrikuu keskmiset 66%.

Kõige enam tuli vihma kolmapäeval, kui ööpäevaseks sajusummaks mõõtis Jõgeva idapiiril asuv ilmajaam 19 mm. Vihma hulka tuli ka üksikuid raheterasid. Kohati, peamiselt tallatud kohtades, jäi vesi põldudel mõneks ajaks loikudesse seisma. Esines pinnasekannet, kohati jooksis vesi üle põlluvaheteede.

Päeviti oli õhus sooja 7 kuni 12 kraadi. Tänu pilves ilmale jäid ööd valdavalt plusskraadidega.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lisaks vööt-lehelinnule on Pärnumaal asuv Kabli linnurõngastusjaam Eestile andnud teisegi uue lehelinnuliigi – kuld-lehelinnu (Phylloscopus proregulus), kes tabati seal esmakordselt 17.10.1973. Püütud lind koguti tõestusmaterjaliks ning seda eksemplari säilitatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus.

Kuld-lehelind on Ida-Siberi liik, kelle pesitsusalad ulatuvad Altai mäestikust Ohhoota mereni. Igal aastal teda Eestis ei kohata, kuid üksikuid kuld-lehelinde eksib siia sügisrändel, peamiselt oktoobris.

Aivar Leito sookurgede rändest
Foto Arne Ader

Raadiosaatjaga sookure jälgimine antenniga. Aivar Leito

Minu reede keskpäeval koostatud prognoos saabuva kurerändelaine osas leidiski kinnitust. Meie selle suve satkured „Loode“, „Liiva“ ja „Paslepa“ kes sündinud vastavalt Sõrves Saaremaal, Liival Muhus ja Paslepas Läänemaal startisid rändele 6. oktoobri hommikupoolikul ning „Mustakurmu“ Põlvamaalt 7.oktoobri hommikul.

„Loode“ jõudis Pähkla põldudelt Saaremaal vaid kahe tunniga Ventspilsi lähistele Lääne-Lätis (vahemaa ca 115 km), „Liiva“ viie tunniga Murajalt Saaremaal Kalnujai juurde Kesk-Leedus (vahemaa ca 350 km) ning „Paslepa“ kaheksa tunniga Kerekenava juurde samuti Kesk-Leedus (vahemaa ca 400 km). „Mustakurmu“ jõudis vähem kui tunniga Vinskini Setumaal otse vene piiri ääres (vahemaa ca 40 km) ja jäi siis peatuma ning edasi ei rännanud.