Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnade kasvades väheneb keskkonna üheülbastumise tulemusena sealne liigirikkus. Seepärast on hakatud üha enam tähelepanu pöörama ka fülogeneetilisele mitmekesisusele ehk nii-öelda fülorikkusele, mis kätkeb lisaks liikide mitmekesisusele ka nende evolutsioonilist ajalugu.

Fülo- ja liigirikkuse vähenemine on omavahel seotud, iga liigi kadumisega jääme ilma ka mitmest miljonist aastast evolutsioonilisest pärandist. Suuremat mõju avaldab fülorikkusele aga tervete liigirühmade kadumine. Sellised linnakeskkonnaga mitte kohaneda suutnud liikide (näiteks röövlindude) kadumise mõju on seda suurem, mida kaugemal nad teineteisest evolutsiooniliselt asuvad.

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kuused ridades

Metsad on kas ühtlasemad, moodustades sobival maa-alal ühetaolisi laamu, või mitmekesisemad ja vahelduvamad. Tänapäeval on inimese osa metsakujundamisel suur. Kui ta raiub puistu osade kaupa ning istutab ja külvab hiljem raielankidele erinevaid puid, siis ta mitmekesistab metsa. Samal ajal loob ta ka üheliigilisi puistuid ja eelistab hooldusraiel üht liiki puid, muutes nii metsa ühetaolisemaks.

Ent mida vahelduvam on mets, seda paremini peab ta vastu kahjuritele. Just üheliigilistes kultuurides on putukakahjustused mõnel kahjuritele soodsal aastal ülisuured. Segametsas pole kahjuritel nii kerge levida ja niisuguses metsas elab ka rohkem kahjurite vaenlasi.

Ülekande võimaldavad Tele2 ja EENet
Sissejuhatus Margus Ots

Kehvemate suveilmadega, kui koduõue linnud vihmavarjus on, saab lindude tegemisi vaadata ka veebikaamerate vahendusel. Näiteks Läänemaal asuvast kaameraga pesapakust võib jälgida rasvatihasepaari pesaelu. Selles pesas oli 11. juunil 3 muna ning 13. juunil 5 muna. Kuna rasvatihane muneb päevas ühe muna, siis sellesse pessa muneti esimene muna tõenäoliselt 9. juunil. Mitme munaga kurn lõpuks munetakse, selgub juba lähipäevil.

Video salvestas Liz, LK foorumist

 

 

Kassikakk        Bubo bubo

 

Suured linnud – pikk on haudeaeg ja pikalt veedetakse pesaelu. Kassikakkude pojad koorusid aprilli viimasel dekaadil ja haudeaeg kestis 35 päeva.

Videos näeme, kuidas emaslind hoiab saaki endale ja lõpus lendab söödavaga koos minema, et kakupoegi maapinnale meelitada – nälg on muidugi heaks abimeheks. Üleeile õhtul läks esimene noor kassikakk lendu ja tegutseb kusagil pesa lähistel maapinnal (vanalinnud on selleks kindlasti mingi sobiva koha valinud).

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kullerkupp

Esmaspäeval oli pilves ilm, sadas vihma ja sooja mõõdeti päeval ainult 14 kraadi.

Teisipäeval hakkas päike paistma ja termomeetrinäit tõusis varjus juba 22 kraadini. Kogu järgnev nädal kujunes soojaks. Päeviti ulatusid õhutemperatuurid 19...24 kraadini, öösiti langesid 6...13 kraadini.

Sadas sageli ja mõnel korral oli müristamist kuulda. Nädala sademete summaks kogunes Jõgeva ümbruses 25...32 mm. Kõige sajusem oli neljapäev, kui ööpäevaseks sajusummaks mõõdeti 17-20 mm.

Põllud ja peenrad aias said pikka aega kestnud kuiva järel vihma poolt lõpuks ometi korralikult kastetud. Taimed, sh ka umbrohi, hakkasid jõudsalt kasvama.

Õunapuud lõpetasid õitsemise, sirelite õitseaeg jätkus. Marjapõõsastel olid rohelised marjad küljes.