„Eesti Loodus“ annab teada

Tõnu Noorits – Eesti Looduse eriauhind 2015

Võistluse tarvis saab fotosid saab üles laadida kuni 1. novembri keskööni, aadressil: http://fotovoistlus.horisont.ee

Fotol peavad olema jäädvustatud Eestis vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened, üksi või mitmekesi.

Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad ainult noorte kategooriates „Koduloom“ ja „Aiataim“.

Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning foto autoril võimalikult täpselt määratud.

Iga saadetud foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ning kes on pildil.

EMÜ annab teada

Foto Ülo Väli

Sander on üks lindudest, kelle külge on kinnitatud saatja, mis linnu rändeteekonda registreerib. DNA uuringu põhjal osutus Sander suur- ja väike-konnakotka hübriidiks

Tänavu suvel alustas Eesti maaülikool projekti „Globaalselt ohustatud suur-konnakotka teadmispõhine kaitse Valgevenes“. Selle siht on rakendada Eestis kotkaste uurimisel omandatud teadmisi ning kogemusi selleks, et selgitada välja Valgevene suur-konnakotka asurkonna seisund ja seda kaitsta.

Pildistas ja kirjutas Aivar Leito

„Mustakurmu“ ja linnumehed Ivar Ojaste ja Uko Blieve

Head sookuresõbrad!

Sookurgede sügisränne hakkab lõpule jõudma ning vaadates homseid ilmaprognoose ja ilmakaarte, siis tundub, et meie selle suve kaks viimast satkurge „Hauka 3“ ja „Mustakurmu“ on veel Eestimaal, kuigi juba kodupiirkonnast lõuna pool. Loodetavasti kulgeb nende ränne Ukraina kaudu Etioopiasse. Lõuna-Ukrainas, Askania-Novas ootab neid juba ees eelmise suve noorkurg „Ahja 5„ kes sealkandis kogu tänavuse suve veetis!

Foto Arne Ader

Maksak

Maksak ehk rusuk          Fistulina hepatica

Maksakuid on kerge tunnistada sest sarnaseid lihakalt punaseid puudel kasvavaid torikseeni lihtsalt pole. Puuseente alusel võib uudistaja märgata eraldi hoidvaid miniatuurseid ja eraldi hoiduvaid kollaseid torukesi nagu makaronipaki otsa…

Seene viljakehi leitakse juba alates augustikuust, aga vähearvukalt. Sagedamini puisniitudelt või lääne-, loode-, ja põhjaosas metsadest. Kui parkidest või kalmistutelt, siis elusatel tammetüvedelt või juurekaelalt.