Foto Arne Ader

Kährik

Kährikkoer ehk kährik       Nyctereutes procyonoides

Kindlasti mäletatakse nüüd juba aastatetagust metsseakaamerat, kus talvisel ajal käisid toitumas ka kährikud ning ühel aastal olid nad koguni kaelarihma-raadiosaatjatega varustatud (zooloogid uurisid nende territooriumi kasutamist ja liikumisi aasta aegadest lähtuvalt).

Kirjastus PILGRIM

Autoriks Fred Jüssi

Kujundanud Kersti Tormis

Huviline leiab omale raamatu suurematest raamatupoodidest.

Fred Jüssi fotonäitus "Rajamustrid" on vaatamiseks väljas kuni 25. veebruarini Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis.

Foto Arne Ader

Video Ahto Täpsi

Rebased kurameerivad

Punarebane ehk rebane        Vulpes vulpes

Möödunud suve lõpust, kui rebasekutsikad vanaloomade hoole alt väljusid elutsetakse eraklikult. Nn oma territooriumi märgistades, mille suuruseks võib olla umbes kümme ruutkilomeetrit.

Kuidas on võimalik „maaomaniku“ sugu määrata? Kui leiad lumisel ajal rebase jälgi pidi kõndides uriinilaigu, saab asi selgemaks: juhul, kui mingi kännu, mätta või puhma juures on jalga tõstetud saab tegu olla isasloomaga. Emasloomad kükitavad koerlastele omaselt, siis jääb kollane laik tagajalgade vahele.

Võrumaa Teataja

Suhteliselt harv juhus, kui linnuparv autoõnnetusse satub, kirjutab Võrumaa Teataja: LINK

Kommentaar Arne Ader

Siisikesed on seemnetoidulised. Enamasti tegutsevad nad puuladvus, ent seemnete langemise ajal võivad toituda ka maapinnal. Maanteelumme külmunud seemned vabanevad mõnel puhul korraga - juhul kui tee külma

taandudes üles sulab.

Sarnast toimetamist näeme kevade poole ka järvede ja jõgede jääl, aga seal pole sedasorti toimetamine siisikestele ohtlik: LINK

Fotod Arne Ader

Kaldaõõtsiku serv karusamblaga

 

Harilik karusammal ehk käolina      Polytrichum commune

Eesti samblasõbrad valisid esimest korda aasta sambla, selleks osutus seitsme kandidaadi hulgast harilik karusammal ehk käolina. Karusambla perekonda kuulub Eestis seitse liiki: neist tuntuim ning laiemalt levinud on aasta samblaks valitud liik.