Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Sinipeaöölane

Sinipeaöölane          Diloba caeruleocephala

Sinipeaöölane on kogu Eestis levinud, aga mitte sage. Liblikaid võib kohata septembris ja oktoobris leht- ja segametsades ning koduaedades.

Sinipeaöölane tegutseb ainult ööpimeduses. Jahedatel sügisöödel peab liblikas enne lendu tõusmist mitu minutit tiibu väristama, et lennulihased soojaks saada. Tehisvalgust nautima lennanud liblikaid võib vahel veel päevalgi maja seinal magamas näha.

Video salvestas Ahto Täpsi

Pruunkaru        Ursus arctos

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch2016 olid linnuhuvilised pühapäeva pärastlõunaks Eestis kokku lugenud ligi 50 000 lindu vähemalt 132 liigist. Võrreldes varasemate aastatega tõotab liikide arv tulla keskmine, kuid vaadeldud lindude arv kesine. Just nädalavahetuseks saabus lindude sügisrändes väike paus.

Enamik sookurgi, tihaseid ja  teisi nö esimese laine rändureid on meilt läinud, samas haned, arktilised veelinnud jt massrändurid hakkavad alles saabuma. Siiski jätkus näiteks Pärnumaal Kabli rõngastusjaamas sabatihaste erakordselt arvukas ränne.

Esialgse kiirkokkuvõtte andmetel loendati linnuvaatluspäevadel kõige enam kuldnokki, viuparte, merivarte, valgepõsk-laglesid, hanesid ja kiivitajaid.

Pildid saatis  Aita

Soomusmamplid

Soomusmampel         Pholiota squarrosa

Ega me ei olegi varem soomusmamplit LK-s tutvustanud. Oktoobrikuu ongi nende seente viljakehade väljailmumisele sobiv aeg (algust märkame septembris ja lõppu novembrikuus).

Kasvukohtadeks nii koduaiad, pargid, puisniidud, kui metsad. Kasvatakse tihedalt ehk põõsjalt üksteise ligi, sagedasti just elusate puude jalamil, aga see pole reegliks sest soomusmamplit peetakse puidu poolparasiidiks.