Foto Arne Ader

Ohakalind

Ohakalind       Carduelis carduelis

Läbirändajate suundumine lõunasse lõpeb tavaliselt koos oktoobrikuu lõpuga, aga ilmad ja tuuled mängivad samuti oma osa. „Vapraid“ talvitujaidki jääb meile mõnekümne tuhande ringis olenevalt talve karmusest. Pesitsejaid oli meil suvel hinnanguliselt neli- kuni kuuskümmend tuhat paari.

Seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi väikeste salkadena nii annab neid omavahel kenasti võrrelda.

Keskkonnainspektsioon annab teada

Foto Arne Ader

Sindi pais Pärnu jõel

Seoses lõheliste kudeajaga on lõhe ja meriforelli püük meie jõgedel 15. oktoobrist 15. novembrini keelatud.

Erandiks on vaid Jägala ja Narva jõgi, kus on lubatud püük kalastuskaartide alusel. Keskkonnainspektsioon kutsub kõiki harrastuskalastajaid ning kutselisi kalureid keeluajast kinni pidama, et lõhelised saaksid segamatult kudeda ja järglasi anda. 

Lisaks ajalisele piirangule tuleb jälgida ka muid kitsendusi. Merel kalastades tuleb arvestada, et suuremate lõhejõgede suudmetele lähemal kui 1000 meetrit kehtib aastaringne püügikeeld. Ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. oktoobrini on keeluala laiendatud 1500 meetrini.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Foto: Uku Paal

Naasmine sigimis- või talvitamisaladele sõltub õigeaegselt alustatud rändest, mille algus aga lähtub suures osas ilmastikuoludest ja bioloogilisest kellast. Vanemate lindude puhul võib rände ajastamisel oluline olla ka eelnev kogemus, mis noortes, suvel sirgunud ning sügisel esimesele rändele siirduvatel poegadel aga puudub. Millised on noorlindude enda omadused, mis võivad starti mõjutada?

Rasvatihase noorlind