Tekst Marko Mägi

Foto Wikimedia

Ida-rasvatihane

Teame, et inimkõne koosneb erinevatest helidest, mis omavahel kombineerudes annavad sõnu, millest omakorda moodustatakse lauseid. Ka loomad suhtlevad sarnaselt, näiteks on lindudel ja imetajatel välja kujunenud kiskjaspetsiifilised hoiatushüüud. Siiski polnud tänaseni teada, kas loomad kasutavad keeruka sisuga teabe edastamiseks ka häälitsuste kombineerimist.

Video salvestas Ame, LK foorumist

Selline näeb välja munemise lõpuosa

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

Kui emaslinnu Anna esimest munetud muna nägime naistepäeva hommikuudus, siis tegelikult oskasime oodata tänaseks pealelõunaks teist muna – no ikka enne, kui kaamera õhtul ülekande lõpetab ja nõnda juhtuski.

Ilus selge päikesepaisteline õhtupoolik. Samal ajal kemples isaslind Uku võõraste merikotkastega õhuruumi puutumatuse pärast, „sissetungijad“ taandusid kotkapesa juurest kell pool kuus, meie kotkapaar andis väga häälekalt teada, kes siin kandis „peremehed“.

Videod salvestas Liz, LK foorumist

Kodukakk        Strix aluco

Alustame lugu nii nagu eile õhtul sai kirjutatud ja oodatud, et emaslind naaseb pesale. Klaars saabus pessa alles täna hommikul kell kuus. Seega oli lind pesalt ära üksteist tundi…

Foto Kaarel Kaisel

Rabahaned lumesajus

Rabahani        Anser fabalis

Meil rabahaned ei pesitse, nende pesitsusala algab Kesk-Soome soodest alates, edasi põhja poole. Kevadrände aegu, märtsis-aprillis võivad meil peatuda kümned tuhanded rabahaned - kas toitumispeatuseks, ilmade soojenemise ootuses pesitsuskohas või passitakse sobivat rändetuult. Pesitsusaladele ei tohi ju ometi hiljaks jääda. Lennupildis näeme tavalist „hanekolmnurka“, kuid vahel lennatakse ka pikalt üksteise „sabas“.

Näha on ka hallhanesid, aga nemad saabuvad kas väikeste salkadena või isegi paaridena.

Kutsume Sind osalema Eesti Muusika Päevade (EMP) noortefestivali Mini-EMP foto- ja videokonkursil, millele esitatud töid näidatakse aprillis festivalil.