Põder    Alces alces

Vanad põdrapullid kõnnivad ringi juba sarvitutena, nemad on oma sarved maha nühkinud. Noore isasloomi võime sarvedega kohata veel jaanuarikuuski. Jaht põtradele lõppes 15. detsembril.

Jahimehed on välja kuulutanud iga aastase jahirahu, mis kestab jõulupühade aegu, 24.-26. detsembrini.

Siidisaba ehk viristaja         Bombycilla garrulus

Eile tühjendas siidisabade salk akna all napi tunniga rästastest järele jäänud pihlakad puult. Olin mõne päeva eest pihlakaid huvi pärast maitsnud, aga soojade ilmadega olid viljad päris käärima läinud, aga sellistest siidisabad just lugu peavad. Salgad leiavad viljapuudelt üksikuid õunu, midagi ka viirpuudelt ja arooniatelt, aga söödavat jääb päev-päevalt kasinamaks.

Lindude toidumajal on sage külaline ka puukoristaja. Kuigi peamiseks toiduks on puukoristajal putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib, sööb puukoristaja talvel hea meelega ka seemneid. Inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Kuna puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Tänavune kalendrisügis lõppes „musta maaga“ ja pikka ning pimedat ööd võib selge taeva korral valgustada vaid kuusirp.

22. detsembri ööl algas kalendritalv, aga kas on meil veel lootus valgetele jõuludele?

Talvine astronoomiline pööripäev ja päikeseiseisaku aeg on jõudnud oma teekonna lõunapoolseimasse punkti. Päeva pikkuseks mõõdame vaid mõni minut üle kuue tunni. Õues liikujaile veel tunnike hommikust või õhtust hämarikku. Öö pikkuseks jääb seega pea kuusteist tundi.

Silmavalgust jagub Lõuna-Eestis pea veerand tunni võrra kauemaks, kui Soome lahe lõunakaldal. Ka läänepoolsetel suursaartel on päev kröömike pikem, kui Peipsi rannikul.