Noorlinnud näevad kenad välja, rõngad jalas ja puha…

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Kalakotkaste  noorlinnud arenevad silmnähtavalt, sellest annab tunnistust, kui pole kaamerapilti mõned päevad vaadanud.

Noorlinde näeme enamuse ajast pesal omapäi. Emaslind Miina saabus varahommikul kella viie paiku – ju ta hoidis vaatekauguses pesal silma peal. Isalind Marko saabus saagiga pesale veidi peale poolt seitset. Võib öelda, et suvepäev algas kenasti.

Nimede panemine on suur kunst. Nii ka taimenimede panemine. Nagu ma teile juba rääkinud olen, on üksjagu taimenimesid segadusttekitavad.

Üks selline segiminev paar on kummelid, keda kasvab meil Eestis kaks liiki, teekummel ja lõhnav kummel, mis ometi ei ole meie omamaised taimed, vaid kauges minevikus sisse toodud.

Teekummel  ( www.loodusemees.ee )

Isaslind Karl saabus noorlinde toitma

Must-toonekurg      Ciconia nigra

Vaatajad panid eile õhtupoolikul tähele, et vanalindudes tekitas „võõristust“ ühe noorlinnu pruunikat värvi saatja rohkem, kui teise musta värvi seljakott.

Täna hommikupoolikul tiirutas isaslind ettevaatlikult pesa ümbruses ja kurepojad mangusid talt häälekalt toitu – nagu tavaliselt, kui vanalinde ümbruses märgatakse.

Pea pooled, kes suvel minu juurde šamaanikursusele tulevad, tulevad küsimusega, kuidas leida oma kodu.

Oma kodu ja maakodu leidmine on eestlase jaoks ülioluline küsimus. Küllap teate praegugi kedagi oma sõpradest, kes kinnisvaraagendiga mööda Eestit ringi sõidab. Sest eestlase unistus on elada talumajas.

Ja kui esimese tunde põhjal mõnus talukoht leitud, siis hakatakse vasktraadist tehtud pildaga ringi käima, et kas maja on ehitatud veesoonte ristumise paika ja kas seal elada kannatab. Veesooni kardetakse, sest lood nende jõust hirmutavad.

Aga sageli ongi vanad talud ehitatud just vägevate veesoonte paika, sest vett on inimese eluoluks vaja. Ilma korraliku kaevuveeta kodu pole mõtet osta. Vaid uued, kolhoosiajast hiljem rajatud elamud pole allikasoonte peal.