Suur-kirjurähn         Dendrocopos major

Suur-kirjurähnid võivad olla rändlinnud, kui näiteks põhjas või idas peaks nende talvetoitu - käbisid nappima. Nii võib meie arvukaimale rähniliigile saabuda lisa ja talvine arvukus küündida isegi veerand miljoni linnuni ning vahel veelgi suurema arvukuseni.

Hallpea-rähn

Hallpea-rähn ehk hallrähn         Picus canus

Hallpea-rähne teame meil toimetamas läbi aasta, seda tõenäolisemalt hõredamates looduslikes leht- või segametsades, aga samuti vaiksemaid linnaparke, puisniite ja sanglepalodusid. Ei kohta me rahvakeeli meltsaseid ka suuremates kuusikutes, aga seevastu jõgede kaldaalad neile meeldivad nii talvisel kui suvisel ajal pesitsemiseks. Talvisel toidunapil ajal külastatakse inimeste koduaedu, kus linde toidetakse.

Pokud

Mätastarn         Carex cespitosa

Luhttarn            Carex elata

Pilt eilsest metsast

Lume vaalitud noor mets, aga sellistel puudel ei jää enam võimalust sirguda suurteks puudeks. Suurem enamus lõigatakse nad tulevase hooldusraie käigus välja andmaks ruumi juba järgmisele metsapõlvkonnale…

Lumemurd kaskede latvades.

Millised ilmastikunähtused on talvel metsale ohtlikud?

Loomulikult lume vaalimine, aga samuti jäävihm või härmatised, kui kihi paksus ületab kahte sentimeetrit, aga juba eriti ohtlikuks kujuneb puudele üle viie sentimeetrine härmatisekiht.