Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Hallhanede lennupilt

Hallhani ehk roohani      Anser anser

Hallhanede kevadränne jääb vähemärgatavaks sest saabutakse väikestes salkades või sageli isegi paaridena. Teame ju, et hallhanede paari lahutab ainult ühe osapoole hukkumine.

Sisemaal võime hallhanesid kohata ülelennul sest linnud kuuluvad lääneranniku ühtede varaseimate rändurite hulka. Ettevaatlikud ja tähelepanelikud hallhaned jäävad toituma meie orasepõldudele, rannaheinamaadele või karjamaadele ja sellistel toitumisaladel võime kohtuda suuremate seltsingutega.

Omniva andis 10. märtsil uuendatud “Eesti fauna” markide sarjas välja kaks uut postmarki: aasta linnu ehk kormoraniga ning aasta kala ehk Euroopa angerjaga. Kormoraniga mark on järjekorras kahekümne viies aasta linnu postmark.

Ja aasta kala postmargi Euroopa angerjaga

Nii kormorani kui angerja margi kujundaja on Riho Luuse. Aasta linnu mark on fotomark, kormorani foto autoriks on Mati Kose.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Põldlõoke

Põldlõoke       Alauda arvensis

Nädalavahetuse ilusate ilmadega muutus põldlõokeste põhirände kõikjal märgatavaks, aga ilm muutub sel nädalal uuesti külmemaks ja sajusemaks. Sõna lõokesetalv ei ole meile võõras, aga isegi värskelt sadanud lumi sulab meil tavaliselt mõne päeva jooksul.

Pildistas LK team

Õitsema hakanud sinilill

Harilik sinilill        Hepatica nobilis

Ilmad olid möödunud reedest soojad ja päikeselised. Äsja õitsema puhkenud sinililletaimel märkame kas ühte või kahte lühikest õievart, mis õitsemise aegu pikemaks sirguvad, nii umbes kümne-kahekümne sentimeetristeks. Peened õievarred paistavad punakaspruunidena, aga on kaetud roheliste karvakestega, kuid lehetud.

Iga sinilille õis kasvab oma varre otsas. Need asetsevad lehtede kaenlas ja üks taim võib kasvatada kuni kaksteist õievart.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Hariliku füüsali talvitunud mari võrkjas õietupes

Nädal kujunes väga soojaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 2,2…6,8 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) nelja kuni kümne kraadi võrra.

Esmaspäeva hommikul oli veel kohati varjulisemates kohtades lumi maas. Avamaastikul oli rohkem lund näha künnipõldudel, kui talikultuuridega põldudel. Sama päeva õhtupoolikul tõusis õhutemperatuur nelja kraadini ja lumi sulas kõikjalt ära.

Taliteraviljapõld