Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Tedrekukk harjutab mänguplatsil

Video LK-team

Alutagusel on veel lund piisavalt

 

Teder       Tetrao tetrix

 

Talvisel ajal liikusid tedred avamaastikuga külgnevates kase- ja segapuistutes sest põhitoiduse moodustasid nii kaskede pungad, kui urvad. Päris suurtesse kaasikutesse pole tetredel asja, aga toimetatakse ka sookaasikutest ja puisniitudelt.

Tedred on paigalinnud elutsedes nii mandril, kui meie suurematel saartel. Kuid viimase poole sajandi jooksul on tetrede arvukus vähenenud viis korda - olukord on tegelikult väga halb.

Meile juba saabunud lindudest

Koostas Tiiu Tali, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste koordinaator: feno@eoy.ee

Foto Arne Ader

Sookurgede paarishüüd

Sookurgede paarishüüd ( www.loodusemees.ee )

Ülevaade meile saabunud linnuliikidest (andmed PlutoFist, seisuga 19.03) enam-vähem saabumise järjekorras.

Veebruaris

Hallhani. Esimest nähti 13.02 ja pärast seda vaatluseid pigem igapäevaselt. Suuremate salkadena alates veebruari lõpust. Suurimad nähtud parv 46 isendit Hausma külas Hiiumaal 17. märtsil (Õie Korell). Kokku 103 vaatlust.

Põldlõoke. Esimene vaatlus 14.02, alates 24.02 on vaatluste arv kasvanud ja olnud igapäevased. Peamiselt on vaatlused Lääne-Eesti rannikutelt ja saartelt, kuid mõned üksikud ka sisemaalt (nt Valga, Võru, Tartu maakondadest). Kokku 323 vaatlust.

Kalendrikevad algas täna kell 17.33

Foto Arne Ader

 

Kuldnokk laulab

Kuldnokk laulab ( www.loodusemees.ee )

Koos kalendrikevade algusega on kätte jõudnud võrdpäevsus: nii päeva, kui öö pikkuseks on kaheteist tundi. Saabunud on valguse aeg.

Kevadisi märke näeme ja kuuleme juba kõikjal. Kohale on jõudnud esimesed kevadekuulutajad, suureneb läbirändajate hulk. Igal järgneval päeval märkame muutusi looduse arengus on mille üle rõõmu tunda.

Kaunist, aga rahutut kevadist aega sõbrad ja hoidke üksteist!

Kuldnokkade vatlused: LINK

Poolel teel: lambakasvatajate ja huntide suhted vajavad parandamist

Avapilt
Sisu

Karjavalvekoer Lembo. Foto: Mats Meriste
Tekst: Laura Kiiroja

 

2021. aasta sügisel ilmus teadusartikkel, milles uuriti seoseid lammaste murdmistega suurkiskjate poolt aastatel 2010-2015 kümnes Euroopa riigis. Uuringusse kaasati riigid, mis esindaksid Euroopat geograafilise asukoha, maastiku ja sotsiaalkultuuriliste tingimuste poolest võimalikult mitmekülgselt ning kus oleks kogutud piisava detailsusega vajalikke andmeid. Valitud riikideks osutusid Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Itaalia, Šveits, Sloveenia, Horvaatia ja Kreeka.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.