Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

"Aasta puu" õunviljad

Postitas Looduskalender - N, 21.09.2017 - 10.10

Fotod Arne Ader

Karvane viirpuu

Karvane viirpuu

 

Viirpuud       Craetagus

 

Viirpuud ongi üks liigirohkeimaid taimeperekondi maailmas. Liike arvatakse olevat üle tuhande ja neid tekib pidevalt juurde.

Kuidas siis uued liigid tekivad? Viirpuud ristuvad omavahel kergelt, andes kahe liigi raskesti määratavaid ehk siis vahepealsete tunnustega järglasi. Mõned nendest ongi Eestis tekkinud ning levinud ehk ongi ainulaadsed maailmas. Sellisteks on Saaremaa viirpuu ja Viidumäe viirpuu.

Parkides ja aedades kasvavaid liike on juba üle kuuekümne - tuntum nendest karvane viirpuu.

Matkarada hiide Tartu maantee ääres: Saula siniallikad

Postitas Looduskalender - N, 21.09.2017 - 10.07

Lugu ja visuaal Kaido Einamawww.reisijutud.com

Kohtade tähtsus muutub aja jooksul. Kunagi käidi Tartusse hoopis teist teed pidi. Siis hakkas viima maantee üle Pirita jõe Tartusse pisikest kivisilda pidi üle Pirita jõe Saula kandist. Nõukogude ajal sai seal peatuda kohe maantee ääres väikeses parklas, kus sirutati enne Tallinna jõudmist jalga ning jalutati Saula Siniallikateni. Nüüd on allikateni ja hiiepaigani viiv rada ära peidetud 2 x 2 maantee äärde jäävate kogumisteede rägastikku, kuid kohale jõuab ikka.

Saula Siniallikad olid sajand tagasi pühad veevõtukohad. Selleks, et sealt tervistavat vett võtta, tuli vastu anda üks münt. Nii on ka hiljuti tehtud, sest Silmaallika põhjast puutüvedelt säravad vastu mõned üsna värsked mündid.

VIDEO: jõhvikatest Laeva rabas

Postitas Looduskalender - K, 20.09.2017 - 14.14

Kristel Vilbaste küsitleb, vastab Pille Tammur

… ja veel, vett on rabad täis ehk võimalusel võtta kaasa pikad kummikud.

 

Harilik jõhvikas        Oxycoccus palustris

 

Jõhvika kasvukohtades - siirdesoodes ja rabaveertes on avarust, rahu, samuti müstilist varasügis vaikust...

Vaatlema jõhvika roomavat ja peenevarrelisest kääbuspõõsast ehk puhmast. Isegi taime nimi tuleneb marja, taimevarrega ühendava jõhvi järgi - jõhvikas.

Eesti esmasleide muuseumide kogudes – vööt-lehelind

Postitas Looduskalender - K, 20.09.2017 - 11.11

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus) tabati Eestis esimest korda 13.10.1974 Pärnumaal Kabli linnurõngastusjaamas. Kuna 1970-ndatel koguti kõikide Eesti esmasleidude eksemplarid tõestusmaterjaliks, säilitatakse sellegi linnu nahka Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus. Järgmise aasta sügisel püüti Kabli linnujaamas juba viis vööt-lehelindu, kellest ühe topist võis kuni 2012. aastani vaadata Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi ekspositsioonis.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.