Video salvestas ja pildistas Karl Adami
 

Vesipapp        Cinclus cinclus

Talveks on meile saabunud vesipapid oma põhjapoolsetelt elualadelt ja neid võib meil talvituda kuni pool tuhat isendit. Suvisel ajal võime kohata ainult mõnda üksikut ja isegi pesitsevat vesipapi paari.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Punase alapoolega leevikese isaslindu tunnevad kõik linnuhuvilised ( www.loodusemees.ee )

Leevikesi peavad paljud vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades aasta ringi tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Pildistas Vello Keppart

Üks esimestest Jõgevale saabunud künnivarestest

Künnivares         Corvus frugilegus

Igaaastaselt on künnivaresed meil ühed varasemad nn kevadekuulutajad ehkki inimesed nendest eriti lugu ei pea. Olgu talv lumeta või lumega saabuvad künnivaresed veebruari teisel poolel, aga poole sajandi eest saabuti veel märtsikuus. Mõnisada isendit meile ka talvitusid. Kõigesööjate ehk omivooridena leiavad künnivaresed oma toidupoolise asulates inimtegevuse jäätmetest.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Puude ümber tekkisid lumesse lohud

Nädal oli kevadtalvise moega.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -0,7…2,2 kraadi piires. Kolmel päeval küündisid maksimaalsed õhutemperatuurid kolmest kraadist kõrgemale, kusjuures päikesepaistelisel teisipäeval 4,6 °C.

Esmaspäevast neljapäevani jäid ka minimaalsed termomeetrinäidud õhus plusspoolele. Nädala lõpus ööd külmenesid ja pühapäeva öösel langes minimaalne õhutemperatuur -3,2 °C.

Nädala sajusummaks kogunes 21 mm. Sademed esinesid vihma, lörtsi ja lumena.

Sademeid esines kõigil päevadel, kuid suuremad sajud jäid nädala teise poolde. Suurim ööpäevane sajusumma registreeriti neljapäeval – 12 mm.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Bert Rähni

Karu jäljerida lumes

Kava eesmärk on Eesti ühiskonna toimimine ja arenemine rahumeelselt koos looduslike, tugevate ja ökoloogilist funktsiooni täitvate suurkiskjatega. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii ökoloogilise, majandusliku kui ka sotsiaalse aspektiga.