Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Valgepõsk-lagled jäävad meile lume tulekuni

Postitas Looduskalender - N, 13.10.2016 - 12.12

Fotod Arne Ader

Valgepõsk-lagled. Tahu laht, Noarootsi

Valgepõsk-lagled. Tahu laht, Noarootsi

 

Valgepõsk-lagle          Branta leucopsis

 

Läbirändajate arvukuseks võib sügisel hinnata kuni seitsmekümne tuhande isendi ringis. Peamiselt Venemaa tundrates, Novaja Zemljal ning Teravmägedel pesitsenud linnud. Väike pesitsejate asurkond on tekkinud viimastel kümnenditel Läänemere saartele, aga ka meil pesitses arvatavalt üle sajakonna valgepõsk-lagle paari.

Tõrude ja õunte sügis 2016

Postitas Aasta Loom - N, 13.10.2016 - 11.00
Sisu
õunterohkus
Tänavusel õunterohkel aastal jätkub ubinaid metsas ja aias nii lindudele kui loomadele. Magusa mahlase õunaga maiustavad suured ja väikesed suud.
Foto: Tiit Hunt
 

Kaunis ja oodatud sügis on täies hoos. Kestvad põhjakaare tuuled tuletavad meelde, et on aeg valmistuda talveks. 2016.aasta sügise märgusõnadeks sobivad õunad ja tammetõrud. Neid on tõesti palju. Isegi metsas kasvavatel metsistunud õunapuudel murduvad oksad saagi raskuse all. Pidu karudel ja kährikutel. Tegelikult saavad õunarikkusest ühel või teisel moel osa kõik metsaelanikud. Maitse eelistus on sama mis inimestel – mida magusam ja mahlasem, seda parem.

Läbirändajatest ohakalinnud

Postitas Looduskalender - K, 12.10.2016 - 12.12

Foto Arne Ader

Ohakalind

Ohakalind

 

Ohakalind       Carduelis carduelis

 

Läbirändajate suundumine lõunasse lõpeb tavaliselt koos oktoobrikuu lõpuga, aga ilmad ja tuuled mängivad samuti oma osa. „Vapraid“ talvitujaidki jääb meile mõnekümne tuhande ringis olenevalt talve karmusest. Pesitsejaid oli meil suvel hinnanguliselt neli- kuni kuuskümmend tuhat paari.

Seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi väikeste salkadena nii annab neid omavahel kenasti võrrelda.

Sügisesest hundihirmust

Postitas Aasta Loom - K, 12.10.2016 - 10.45
Sisu
hunt mägrakaameras
Võsavillem rajakaamera pildil mägralinnaku ees. Tark loom on aparaati märganud. Tundmatute helide ja asjade suhtes on hunt väga ettevaatlik.
 
 

Viljandimaa ajalehest „Sakala” võis mõne aja eest lugeda põnevat lugu sellest, kuidas põtru peibutanud jahimees pettis hundikarja. Sellise küti üle tasub uhkust tunda. Enamus jahimehi nii meisterlikult põdralehma matkida ei suuda.
Uhkust tasub tunda ka selle üle, et meie metsades võib kohata hundikarja. Palju neid riike ikka on, kes sellega hoobelda saavad.

Lõhejõgedel algab kuuajaline püügirahu

Postitas Looduskalender - K, 12.10.2016 - 09.09

Keskkonnainspektsioon annab teada

Foto Arne Ader

Sindi pais Pärnu jõel

Sindi pais Pärnu jõel

Seoses lõheliste kudeajaga on lõhe ja meriforelli püük meie jõgedel 15. oktoobrist 15. novembrini keelatud.

Erandiks on vaid Jägala ja Narva jõgi, kus on lubatud püük kalastuskaartide alusel. Keskkonnainspektsioon kutsub kõiki harrastuskalastajaid ning kutselisi kalureid keeluajast kinni pidama, et lõhelised saaksid segamatult kudeda ja järglasi anda. 

Lisaks ajalisele piirangule tuleb jälgida ka muid kitsendusi. Merel kalastades tuleb arvestada, et suuremate lõhejõgede suudmetele lähemal kui 1000 meetrit kehtib aastaringne püügikeeld. Ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. oktoobrini on keeluala laiendatud 1500 meetrini.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.