Rasvatihane       Parus major

Selles pesapakus alustas rasvatihane teise kurna munemist 6. juunil. Pesas oli 8 muna ning pojad koorusid 24.-25. juunil. Koorumata jäi 1 muna ning 7 poega lahkusid pesast täna 19-ne päeva vanustena.

Rasvatihane        Parus major

Huvilistele teadmiseks.

Meie tihasepojad koorusid 24.-25. juunil ning usutavalt lahkuvad nad pesast sarnaselt esimese kurna poegadega 18-19-päevastena. Videost näeme „lennumundri“ kohendamist.

Nii, et homme varahommikul kella kuue ajal võiks lahkumine alguse saad, kui pole just tugevat vihmasadu vms-st.

Nurklainelane

Nurklainelane        Arctornis l-nigrum

Nurklainelane püüti Eestist esmakordselt 1999. aastal Valgamaalt, Mustjõe suudme lähedalt.

Tänaseks, kümnekonna aastaga, on ta Lõuna-Eestis muutunud kohati tavaliseks ja praegu laiendab oma levikut järjest põhja poole. Liblikas lendab laialehistes metsades juulis ja augustis.

Nurklainelane on hästi äratuntav musta L-kujulise tähni järgi rohekate soontega valge tiiva keskel. Liblikal on silmatorkavalt suured mustad silmad.

Väike-võrkliblikas hariliku kuldvitsa õisikul Sõõru palumetsas

Ilm oli normist jahedam, tuuline ja sajune. Kõige jahedamatel päevadel (esmaspäeval ja neljapäeval) küündis päevane õhutemperatuur ainult 18 kraadini. Tuule maksimaalsed kiirused ulatusid 9-15 m/s. Sademeid kogunes nädala jooksul 42 mm, mis on enam kui pool kogu juulikuu normist. Kõige sajusem oli ilm esmaspäeval, kui ööpäevaseks sajusummaks mõõdeti 25 mm.

Vihmade ja tuulega talirukki lamandumine suurenes. Kohati lamandusid vaatamata madalale kasvule ka suviteraviljad. Maastikus püüdsid oma erkkollase värviga pilku õitsvad suvirapsipõllud. Ka teraviljapõllud muutusid juba kollakaks. Kartulid õitsesid.

Pajulainelane

Pajulainelane        Leucoma salicis

Pajulainelane on kogu Eestis levinud, kuid mitte väga tavaline. Meist lõuna pool on teda rohkem ning liblikaröövikud võivad soodsatel aastatel põhjustada pajude ja haabade kahjustusi, süües puud lehtedest täiesti paljaks.

Pajulainelane lendab juuni keskpaigast augusti alguseni leht- ja segametsades või võsastikes. Ta tegutseb öösiti ja päeval magades hoiab pea puutüvele või lehele hästi lähedal varjates nii oma silmi valguse eest.