Kährikkoer ehk kährik        Nyctereutes procyonoides

Täna Valgamaal Meegastes. Kas oli kährik surnud vanadusse või murdis mõni tõbi. Jaol olid nii ronk, kui tihased ka kähriku suguvend ei põlanud raibet.

Huvitav, et maanteedele jäävad sügisel just kährikulaibad vedelema, ei hooli neist eriti teised imetajad.

Sügisene mõisapark möödunud nädala algul

Ilm muutus nädala jooksul korrast külmemaks. Esmaspäeval oli veel õhutemperatuur plusspoolel, kuid juba õhtuks hakkas külmetama.

Teisipäeva hommikuks oli muld pealt kõvaks muutunud, aga külmunud kiht oli väga õhuke – vetrus jala all põllul kõndides.

Lehes suurelehine pärn

Surusääsk

Sel aastal langes lumi külmumata maapinnale. See tähendab, et lumevaiba all on tavalisest ehk soojemgi. Mis omakorda tähendab, et ees võiks oodata rikkalik putukatalv.

Sain veel enne tuiskude saabumist seekord Keila jõe lähistel lumepinda uurida. Mutukaid jätkus – talikevikud, lumesääsed, surusääsed ja erinevad ämblikud olid lumel liikvel. Näis, mida põnevat sel talvel eelseisvad lumekuud pakuvad.

Kuniks tuisud vaibuvad on hea soojas kambris pilte vaadata. Palamuse kihelkonnakooli muuseumis on novembrikuus vaadata fotonäitus: „Midagi on veel”.

Palamuse näituse kohta lähemalt: LINK

Esimene jää tekib. Sinikaelad  jääserval.

Laanepüü         Tetrastes bonasia

Esmaspäeva hommikul, kui Ahto video salvestas oli Kauksi kandis Virumaal lund metsavahel paarikümne  sentimeetri jagu. Selline näeb välja laanepüü öine, lumine magamisase. Laanepüü „reetsid“ lumekoopasse jäänud "maisikepikesed". Kohevas, äsja sadanud lumes on neil lausa lust ööbida.

Vanalinnud pidasid septembris – oktoobris oma sügiseset „mängu“ ning sel ajal moodustunud paarid võivad vahel jääda kokku kogu talveks.