Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Haned ööbimispaigas ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 399        Küttimisrekordid - haned

Haned        Anser

Kõige arvukamalt kütiti hanesid 2012. aastal 5319 isendit.

Näiteks: 2016. aastal kütiti 4772 hanelist.

              2007. aastal 3252 isendit.

              2001. aastal 3414 isendit.

             1999. aastal 3283 isendit.

Hanelised olid ja on populaarsed jahilinnud.

Ülevaate tegid Ilona Lepik ja Mahe Metsalu Keskkonnaametist

Pildistasid Gunnar Raun ja Kadri Paomees

Taastamistööd Harilaiul

Vilsandi rahvuspargis Harilaiul on lõpule jõudmas teine etapp kõre ehk juttselg-kärnkonna elupaikade suuremahulistest taastamistöödest. Haruldase kahepaikseliigi elutingimusi parandati ligi kolmekümnel hektaril: raadati poolsaare idaosa liivaalal olev kultuurmännik ning puhastati sigimiseks sobilikud luidetevahelised nõod. Sellise tähtsusega ja mahuga elupaikade taastamistöid on võimalik tulemuslikult teha tihedas koostöös erinevate osapooltega. Harilaiu taastamistööd on selle heaks näiteks. Tööd tegi Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Keskkonnaameti ja MTÜ-ga Põhjakonn.

Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Loe lähemalt siit ja pesitsushooaja sissejuhatust LK foorumi lehelt.

Esiplaanil isaslind Kalju. Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Linnuvaatleja soovitab

„Imelised linnud“ ja autorid minu töölaualt, kelle mõtted ja uuringud Jim Robbins on raamatusse põiminud

Jim Robbins, Varrak (2018). Tõlge Kalle Klein

„Kui hea raamat!“, kordan iga peatüki järel. Seda peatükki võiks lugeda metsamajandaja, seda peatükki aga traktorirooli keerav põllumees või aednik … Et lindudel on inimese mätta otsast vaadates imelisi võimeid (kasvõi lendamine oma mitmekülgsuses), ei ole ilmselt üllatav. Kuid rääkida nendest oskustest nii, et lugejal ei hakka igav ja see ei ole lihtsalt üks järjekordne lugu tuttavast loodusfilmist või jutusaatest, on oskus. Ja seda Jim Robbins oskab minu hinnangul lausa suurepäraselt.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Helen Kivisild

Karula rahvuspark

17. veebruaril 2022 tunnustab Keskkonnaamet esimest korda silmapaistvaid pärandniitude majandajaid. Tänuõhtul Harjumaal arutlevad looduskaitse eksperdid ja pärandniitude majandajad elurikaste niitude hooldamise ning tulevikuplaanide üle.

Eestis on üle 800 pärandniiduhooldaja, kes majandavad ja taastavad kokku ligikaudu 41 000 hektarit pärandniite. Selleks, et säilitada liigirikkaid niiduelupaiku ja parandada nendega seotud liikide seisundit, on seatud eesmärk majandada 2027. aastaks pärandniite vähemalt 50 000 hektaril.