Kõik linnupojad ei kooru samaaegselt ning seega on pesades koos erivanuselisi poegi. Niinimetatud asünkroonne koorumine on tingitud munade hauduma hakkamisest kohe peale munemist. Kui näiteks röövlindude pojad kooruvad paaripäevaste vahedega, siis väikesed värvulised alustavad haudumisega kurna täitudes ja kõik pojad kooruvad reeglina 24 tunni jooksul. Siiski, arvestades värvuliste kiiret arengut, võib ööpäev hilisem koorumine edasist oluliselt mõjutada – teistest hiljem koorunud pojad on väiksemad ja sageli ei õnnestu neil lennuvõimeliseks sirguda.

Luigepere kaldamadalas

Kühmnokk-luik        Cygnus olor

Napilt nädala eest oli Loode-Eestis näha esimest luigeperet poegadega ja need pisikesed sulekerad saavad juba poolesaja päeva pärast lennuvõimelisteks.

Luigepojad toidavad ennast ise, vanalinnud liiguvad koos väikestega maru madalas vees, kus pojad veetaimi põhjast kätte saavad.

Hall käpp      Orchis militaris

Miks seda kaunist käpalist halliks käpaks kutsutakse? Väljastpoolt paistab pooleldi avanenud õite värvus lihtsalt heledama hallina…

Tänase öö veetsid tihasepojad esmakordselt „ilma tihasemamma“ juuresolekuta

Rasvatihane        Parus major

Jutt käib pesapakust 1. Üksteist tihasepoega olid 16. maiks koorunud, kogu seltskonda tuleb usinatel vanalindudel toita (emaslinnule langeb selles töös veidi suurem „koorem“, kui isaslinnule). Neile toidetakse juba suuremaid putukaid, vahel isegi „karvaseid“ röövikuid, millest teised värvulised eriti ei hooli.

Ojamõõla esimesed õied

Ilm oli suvine. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur ei langenud ühelgi päeval, sh ka jahedal ja pilvisel neljapäeval, alla 13 kraadi, mida loetakse suve tunnuseks.

Ööd olid aga endiselt jahedad. Esmaspäeval ja reedel mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks 3,7 °C. Maapinna lähedal langes nendel külmematel öödel termomeetri näit mulla kohal nulli lähedale ja rohul registreeriti kaks külmakraadi.

Närtsinud lehtedega ristik põllul