Keskkonnaamet annab teada

Keskkonnaamet peatab esialgu kuni 28 kuuks raied Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpides. Piiranguvööndisse jääb enam kui 12 000 hektarit elupaigatüüpidele vastavaid alasid erametsas, kus seni oli raie lubatud.

Euroopa Komisjon algatas Eesti riigi suhtes rikkumismenetluse, milles heidetakse ette, et me ei hinda raiete lubamisel piisavalt mõjusid elupaikadele. Elupaik on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik saaks selles kohas elada.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Raudkull ( www.loodusemees.ee )

Lindude toidumaja juurde koguneb talvel suur hulk tihaseid, varblasi, vintlasi ja teisi värvulisi, kes muuhulgas meelitavad ligi peamiselt väikestest lindudest toituvaid raudkulle. Et värvulisi raudkulli eest hoida, tuleks toidumaja paigutada pigem põõsaste lähedusse, kuhu röövlinnu rünnaku korral linnud peituda saaks. Olles metsalinnuna osav puuvõrades manööverdaja, varitseb raudkull saaki puuvõras, et sealt siis sobival hetkel rünnata.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda annab teada

Foto Arne Ader

Põlismets. Peterna nina, Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Euroopa Komisjon algatas eelmise aasta juunis Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses metsaraietega Natura 2000 võrgustiku aladel, tuues välja, et Eesti ei hinda nõuetekohaselt raiete keskkonnamõjusid. Eesti riik ei ole oma teguviise parandanud ja jätkab vanaviisi raielubade väljaandamist kaitsealadele, mistõttu loodusväärtused jätkuvalt hävivad. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) soovib, et loodusväärtusi kahjustavad raied Natura aladel peatataks ning probleemile leitaks pikaajalised lahendused.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Tedrekanad kasevõras. Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 393        Küttimisrekordid – teder

Teder       Tetrao tetrix

Kõige rohkem tetri kütiti 1962. aastal 8676 isendit, samas loendati üle 100 000 isendi.

Näiteks: 1955. aastal kütiti 4648 isendit ja loendati 60 000 tetre.

              1971. aastal kütiti 244 ja loendati 44 423 tetre.

              1989. aastal kütiti ainult 3 ja loendati 13 000 isendit.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed  

Kuula Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia uut taskuhäälingut „Rukkirääk“  

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed tutvustab podcasti sarja „Rukkirääk“. Iga kuu viimasel teisipäeval saab oodata taskuhäälingu uut 20-minutilist loodustemaatilist saadet. 

Podcasti „Rukkirääk“ saadetes arutlevad nii asutusesisesed kui ka -välised eksperdid. Saatekülalised muljetavad loodusest, töökogemustest, seikadest ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia tegemistest. Iga saate lõpus esitame viktoriiniküsimuse, millele saab vastuse järgmise saate alguses.