Keskkonnaõiguse Keskuse värskest analüüsist selgub, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada veelindude jaht lähtudes avalikest huvidest, säästvalt, ökoloogiliselt tasakaalustatult ning jätkusuutlikult.

Täna alustab ilmumist veebileht Avalik Eesti.

Avalik Eesti hakkab avaldama artikleid Eesti avaliku sfääri arengu teemadel.

Esimeses lehesnumbris kirjutavad inimesed, kes avaldasid 30. septembril ajalehes Postimees avaliku kirja, milles palusid plaanitava Rail Balticu avalikku arutelu Eesti ühiskonnas.

Esimese lehe juhtkiri ütleb:

Näeme, et '101 kiri' on eesmärgi täitnud, avalik huvi ja kaasamõtlemise soov on ärganud, ent adekvaatset infot plaanide kohta napib endiselt.

Tartus 8. detsembril kohtunud keskkonnaühendused ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased vaagisid metsamajanduse hetkeseisu ja püüdsid leida lahendusi Eesti metsade paremaks kaitseks. Ühiselt tõdeti, et Eesti ei tohi jätkata metsapoliitikat, mis kasutab puiduressurssi tuleviku arvelt, on kliimavaenulik ning avalikkusele läbipaistmatu. Keskkonnaministeeriumile tehakse ettepanek arvestada majanduslike huvide kõrval ka metsa ökoloogiliste ning sotsiaalsete väärtustega, kaasates vastavad huvirühmad võrdsetel alustel poliitikakujundamisse.

Alles hiljuti oli aasta linnu teadusuudiste rubriigis juttu rasvatihase oskusest jätta meelde teiste lindude toiduvarude asukohti nende käitumist jälgides (vt uudist siit). On teada, et rasvatihased on ruumilist meeldejätmist nõudvate ülesannete lahendamises võimekamad sini- ja salutihastest.