Vaatamata külmavõitu maikuule on kohale jõudnud ka kõige hilisemad kevadised saabujad – eElurikkuse andmebaasist leiab vaatlusi hilistest saabujatest nagu peoleo,

Lennuvõimeline kevadkaruslane hoiab puhkeasendis oma tiivad seljal, varjates nii oma erksavärvilist tagakeha

Kevadkaruslane         Phragmatobis fuliginosa

Kevadkaruslane, ilusa punase tagakeha ja musta karvase rindmikuga ööliblikas, on Eestis tavaline ning kohata võime teda aedades, niitudel, võsastikes ja ka rabadel.

Esimese põlvkonna kevadkaruslased lendavad mai teisel poolel ja juunis ning teise põlvkonna liblikaid võib kohata juuli teisel poolel ja augustis.

Soo-loorkulli emaslind vaatab taevasse, hõigates isaslindu

Soo-loorkull        Circus pygargus

Hakkame, siis järjekorras pihta: usutavalt pesitseb meil kolmveerand tuhat paari soo-loorkulle. Taasiseseisvumise alul võis arvukuseks olla vaid sadakond pesitsevat paari.

Me võime raie kavandamisel lähtuda kuitahes õigeist põhimõtteist ja jätta kasvama kuitahes hästi valitud puid, kuid järelemõtlematu ja hoolimatu väljavedu võib muuta selle kõik olematuks. Tulemuseks on vigastatud puud, purustatud pinnas ja alustaimestik, maha rullitud ning sodiks trambitud järelkasv.

Seepärast on välja veo õige ettevalmistamine, õige väljaveoviisi valik, õige tehnika ning korralik järelevalve hädavajalikud asjad. Mitte mingil juhul ei tohi alustada raiet, mõeldes, et kui saan puud langetatud, küll nad kuidagi metsast välja ka saab.

Samuti tuleb meeles pidada, et iga väljavedu lõhub kuigivõrd metsa. Seega me saame kahjustusi küll vähendada, aga täiesti ära hoida neid ei saa.