Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee
Foto Arne Ader
Rivaalitsevad rasvatihased (www.loodusemees.ee)
Ka sel aastal alustame veebikaameraga toidumaja külastavate lindude tutvustamist Eesti kõige tuntumast linnust rasvatihasest. Kui pesitsevaid rasvatihaste paare on Eestis 300 000-400 000, siis talvel on rasvatihane Eesti arvukaim talilind – kokku talvitab siin 1-1,5 miljonit isendit.
Nagu juba traditsiooniks kujunenud, toimus ka tänavu sügisel aasta looma teemaline luulevõistlus. Osavõtjad olid põhiliselt koolilapsed, kelle parimad luuletused avaldame jõulukuu jooksul Looduskalendri portaalis. Täna saame lugeda Mirta Sova (Ülenurme Gümnaasium), Marta Roosme (Türi Põhikool), Mia Marta Oti Vändra Gümnaasium), Paula Liisa Jegorovi (Aegviidu kool) ning Jaroslav Nedugovi (Tallinna Mustjõe Gümnaasium) lullasid.
Möödunud nädalavahetusel, kui talilinnukaamerat Kagu-Eestis paigaldamas käisime jäätusid meie parasjagu meie suuremad järv. Härmatist oli Otepää ümbruses, aga maaliline härm oli õhtusel tagasisõidul Võrtsjärve madaliku maanteed palistavatel puudel.
Meri on jäävaba, ööd külmad, tuuletud ja uduvinega. Härmatisega on kaetud Tallinna puud, õhuliinid ja tumedate majade seinad, aga ka vanad linnamüürid. Selline kristalne härmatis võib olla esemete küljes üsna tugevasti kinni ja isegi suuremaks muutuda, kuid olla ka suuremate jääkristallidega kohev, mis puudelt kergelt pudeneb. Kristalne härmatis tekib temperatuurivahemikus miinus 11 kuni -25 kraadi.
Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari
8. osa
Meie metskurvitsate sügisränne hakkab selleks aastaks läbi saama. Võimalik, et rändetee ei ole veel kirdest pealesuruva arktilise õhu survel lõplikult paika loksunud, kuid 3. detsembriks oli välja kujunenud juba suhteliselt staatiline olukord.
Nimelt oli veerand meie neppidest ehk KRYUKI, FELIS, MERAK, POLARIS ja OKAB ennast sisse seadnud Briti saartel. Kümnendik ehk UNAKVERE ja BROUZIL asuvad hetkel Prantsusmaal ning NAOS seikleb jätkuvalt Balkanimaades. Ülejäänud veerand ehk GPS-saatjatega varustatud metskurvitsad NEKKAR, SARGAS, IZAR, CASTOR ja MIMOSA on leidnud võimaluse proovida talv veeta Lõuna-Skandinaavias.
Video LK-team
Laanepüü Tetrastes bonasia
Laanepüüde elupaiku otsida ja tegutsemisjälgi võime märgata niiskemates segametsades, mille koosluses kasvab ka kuuski ja mände. Talvisel ajal toitutakse lepa, kase, haava, paju ja sarapuu sest nende puude pungadest, urbadest ning võrsetest talvisel ajal toitutakse. Tegevusjälgi võime märgata ka lumel.
Metsad, kus laanepüüd tegutsemas peaks olema vähemalt kolmekümne aastased ja nende elutingimusi halvendavad arvukad lageraided.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
