Saarekeelsete küsimustega intervjuu:

Johannes Kõdar pärandniitude hooldamisest Vilsandi rahvuspargis

Mahe Metsalu intervjuu Johannes Kõdariga, Keskkonnaameti maahoolduse büroo spetsialistiga.

Pärandkooslusi hooldatakse põhiliselt karjatamisega. Pildistas Maris Sepp

Viimasel ajal on siin-seal räägitud pärandkooslustest. Ons neid pailu Vilsandi rahvuspargis?

Pärandkooslusi on rahvuspargis 2385 hektaril: rannaniite on veidi üle kolmandiku, loopealseid on ka kolmandik, vähem on aga kuivasid lubjarikkaid aruniite ja kadastikke. Kõik pärandniidud on sõrmeotsaga esindatud.

Miks peab sääl kogu see aeg rügama?

Video LK-team

Foto Arne Ader

Kaljukotkas Alutagusel

Kaljukotkas        Aquila chrysaetos

Kaljukotkaste vanalinnud on ühtlaselt tumepruunid, kuldkollase peaga. Lennupildis liueldes hoiavad kotkad tiibu V-kujuliselt. Noorlinnud paistavad ka eemalt vaadates heledama sulestikuga ja tunnuslike suurte valgete laikudega tiibadel ja sabatüvikul.

Video LK-team

Allikalõik, kus vesipapp suples

Vesipapp       Cinclus cinclus

Kui suvisel ajal võisime kohata vaid mõnda üksikut meil pesitsevat vesipapi paari, siis talveks on saabunud rändurid põhjapoolsematelt aladelt ja neid võib meile talvituma jääda kuni pool tuhat isendit.

Foto Arne Ader

Ilmateenistuse lumikatte kaart

Sinetavad kaugused ( www.loodusemees.ee )

Talve alguseks katab pea kogu Eestit lumevaip, loota on lumelisa ja pakaselisi päevi vähemalt pühadeni.

Täna pühitseme ka tooma- ehk nõgikikka päeva. Muistsetel eestlastel algasid tänasega ettevalmistused jõulude alguseks.

Oskar Looritsa poolt kirja pandud tõdemus: „Meile pole talvine pööripäev mitte pimeduse, vaid uue lootuse ja valguse sünni hetk. Pööripäevade vaheldus ei ole sugereerinud soomeugrilasi talves kaduviku perioodi kujutlema, vaid hoopis suvist sündi ette aimama – see on meie usulise maailmavaate tugevus, mis on juhtinud meid surmahirmu asemel sündimise - õnne ja elurõõmu poole…“.