Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreeriva materjal veebikaamerast, LK-teamilt ja Peep Käsprelt

Kährikupaar metssigade toitmisplatsil

Rekord nr. 381        Küttimisrekordid – kährikkoer

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides  

Kõige rohkem kährikuid kütiti 2012. aastal 13111 isendit.

Näiteks: 1986. aastal loendati kährikuid 8681 ja kütiti 5000 isendit.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uusimast numbrist saab lugeda lage- ja harvendusraiete mõjust haudelinnustikule, must-toonekure käekäigust viimasel 30 aastal ning must-harksabast.

Asko Lõhmus kirjutab lage- ja harvendusraiete esmasest mõjust haudelinnustikule. Metsaraie mõju lindude arvukusele hinnatakse enamasti kaudsete meetoditega, näiteks võrreldes eri viisil majandatud aladel inventeeritud linnustikku. Uuringus kasutati täpsema hinnangu saamiseks samade alade raie-eelse ja –järgse linnustiku korduvkaardistamist nii raiealadel kui ka ümbritseval metsamaastikul.

Must-toonekure arvukusest, sigimisedukusest ja ellujäämusest Eestis aastatel 1991–2020 kirjutavad Ülo Väli, Rein Nellis, Katrin Kaldma, Olavi Vainu ja Urmas Sellis.

Jäljed jäädvustas LK-team

Koos talvituva kährikupaari jäljerida

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides  

Kährikute arvukus on languses 2013. aastast, aga viimastel aastatel peatunud. Põhjuseks oli nii kärntõbi, kui metssigade lisasöötmise piirangud jahimeestele sest korralikult toitunud kährikute viljakus tõusis märgatavalt.

 Pildistas LK-team

Foto Arne Ader

Üksiku kuldi jälg

Üksiku kuldi jälg

Metssiga      Sus scrofa

Meie metssead elutsevad oma levila põhjapiiril ja tänavune talv on neile raske: külmunud maapind ja lumikate teevad toidu kättesaamise raskeks ning jahimeestel on söödaplatsidel keelatud loomade rikkalik toitmine, mida saime aastate eest seakaamera kaudu jälgida.

Eesti orhideekaitse klubi, www.orhidee.ee

Foto Arne Ader

Balti sõrmkäpp ( www.loodusemees.ee )

Balti sõrmkäpp          Dactylorhiza baltica

See on esimene kord, kui selle tiitli saab sõrmkäpa perekonna liige. Eesti flooras on esindatud 11 sõrmkäpa liiki ja alamliiki, millega ta on meie kõige arvukam orhideeperekond.

Balti sõrmkäpa peamisteks kasvukohtadeks on niisked ja soised niidud, ranna- ja luhaniidud, soostunud heinamaad, madalsooservad, allikasood, veekogude kaldad.