Keskonnaagentuuri koostatud ülevaade

Fotod Arne Ader

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )

Aasta hakkab lõppema ja loetud päevade pärast vahetub ka aasta linnu tiitlikandja. Tänavu on selleks olnud kuldnokk. Vaatame üle, milliseid põnevaid andmeid leidub Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskuse arhiivides kuldnoka kohta.

Kuldnokad on rändlinnud, kes veedavad talved soojema kliimaga piirkondades. Seda infot aitab meil hankida lindude rõngastamine, mis annab olulist teavet nii linnu elu kui ka tema liikumiste kohta.

Rõngastusandmete alusel on teadaolevalt Eestist pikima rände sooritanud isend rõngaga H 66162. Märgistuse sai ta 1977. aasta maikuus Pärsti vallas Viljandimaal. Linnuhuvilised kohtasid teda uuesti sama aasta detsembris Hispaania loodeosas Monforte de Lemoses, olles läbinud linnulennult 2872 kilomeetrit.

Vanim kuldnokk

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad materjal raja- ja veebikaameratest

Rajakaamera jäädvustas Kikepera karja juhtpaari territooriumi märgistamise 13. novembril 2013. Naaberkarjaga hoitakse ranget piiri. Karjade territooriumid on ajas suhteliselt püsivad ning säilivad põhimõtteliselt enam-vähem samades mõõtmetes niikaua, kuni kaob selle karja viimane liige

Rekord nr. 378        Küttimisrekordid – hunt

Hunt, hallhunt ehk susi       Canis lupus

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja talvenumbri kaaneloost saab lugeda, kuidas meie murdeaabitsates kujutatakse linde.

Tallinna Ülikooli teadur ning Eesti Keskkonnaajaloo Keskuse juht Kadri Tüür teeb sissevaate sellesse, kuidas meie murdeaabitsates kujutatakse linde ning mida võiksime sellest järeldada nendes esitatava keskkonnasuhete kohta.

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu vaatab tagasi ühingu sajandale aastapäevale ja mõtiskleb tulevikuplaanide üle.

Linnuhuviliste lugude rubriigis räägib Vaibla linnujaama üks eestvedajatest Art Villem Adojaan, kuidas tema lindudega tegelema sattus ja tutvustab elu linnujaamas.

Veebikaamera kuvatõmmis Made, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Orav on tänavu kaamerapildis vilksatanud vaid paar korda

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Lindude toidulaua tagune umbes poolesaja meetrise kitsa metsatuka taga on kruusatee. Teisel pool teed laius varemalt kaunis mets, aga sealt käis mõne aasta eest üle suur lageraie ja oravaid on ka märksa vähemaks jäänud.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogus aasta lõpu eel inimeste lugusid ja mõtisklusi vanast metsast - “Mets tahab vanaks elada!”

Loo autor Leo Filippov, Metsakasvatuse insener EPA 1974

Foto Arne Ader

Metsatee ( www.loodusemees.ee )

Me ei näe enam, kui võimsaks võivad metsad kasvada

Olen töötanud metsaülemana põlisel metsaalal, kus tehti riigimaal juba1795/96 aastal metsakorraldus selle aja metsateaduse tipptasemel. Metsakorralduse viis läbi Saksamaal ülikoolis metsandust õppinud vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745-1800). Metsade majandamise kava koostati nn aastalankide ühtlase kasutuse põhimõttest lähtuvalt. Okaspuupuistutel oli raieringiks arvestatud vähemalt 100 aastat, kehvemates kasvukohtades arvestati raieringiks aga 150-200 aastat. Nii kasvatati kõige kvaliteetsemat puitu.