Vöötkakk (Surnia ulula) on päevasema eluviisiga kui teised Eestis elavad kakud. Enamasti nähakse teda metsaservas või raiesmikul puutüükal, aga ka elektripostil pisinärilisi või väiksemaid linde varitsemas.

Vöötkakk on Eestis juhuslik pesitseja, harv läbirändaja ning talvitaja, keda on siin kõige suurem tõenäosus kohata septembrist märtsini. Vaatluste arvu poolest on aastad väga erinevad: mõnel talvel leitakse vaid mõni üksik vöötkakk, parimatel aastatel nähakse üle Eesti aga isegi kümneid isendeid. Sel sügisel on Eestis juba kümmekond vöötkakku leitud.

Lõhelistel algasid aasta kõige tähtsamad tegemised, seega püüame vaatepilti jagada kõigi huvilistega. Kaamera paigaldasime eile, ühenduse sai tööle tänasega. Vaatame, kuidas me öise tormi üle elame.

Pilti teeb videokaamera Canon HV20E, millel ees lainurk-konverter WD-H43. Heli toob striimivasse arvutisse firma ART helikaart. Videostriimi kodeeriva arvuti komplekteeris Urmas Lett Eenetist.

Välisühendust pakub Andigo Eesti OÜ.

Hallrästas         Turdus pilaris

Kuigi meil pesitsenud hallrästaste ränne algas juba augusti teisest poolest on läbirändurite salgad märgatavad sest toitutakse kõikvõimalikel viljapuudel veel novembri esimesel dekaadilgi. Hallrästaste ränne toimub nii päevasel, kui öisel ajal. Kohata võime veel nii teiste rästaste, kui koldnokkade rännusalku.

Laiuskraadidel, kus asub ka Eesti, on lindude sigimisperiood lühike – sellesse peavad mahtuma munemine, haudumine, poegade kasvatamine ja rändeks valmistumine. Kui mõnel aastal, nagu tänavu, jääb kevade saabumine tavapärasest hilisemaks, alustavad ka linnud, vähemalt valdav osa putuktoidulistest värvulistest, pesitsust hiljem.

Kas hilisem pesitsuse algus nihutab hilisemaks ka sügisrände?