Seda, et tihased on arvukaimad toidumajade külastajad, kinnitavad ka aialinnuvaatluste tulemused. Tihased sagivad vilkalt toidumajade juures varavalges ja lahkuvad hämaruse laskudes ning on pea võimatu kindlaks teha, kes tuli, kes läks, kuhu läks ja kas lind ka tegelikult sama toidumaja juurde tagasi tuleb.

Linde rõngastades on teada saadud, et pigem püsivad tihased ühe piirkonna toidumajade ligiduses ning uutele jahimaadele suunduvad harva. Selline lokaalne paigatruudus näib ilmselt lindudele optimaalse lahendusena – milleks minna tundmatule territooriumile õnne proovima, kui läheduses on toit tagatud. Siiski jääb võimalus, et tegelikult on linnud “laisad” ja ei viitsi uusi jahimaid otsima minna. Laiskust on aga lindude puhul ülimalt keeruline mõõta.

Hakk        Corvus monedula

Hallvarestest veidi pisemad hakid on vareslastele omaselt nutikad linnud. Osatakse endid  „mahutada“ kõikjale, kus toitu võib leida ning tegutsetakse üpris läbimõeldult. Ümbrust tuntakse hästi nagu ka seal valitsevaid ohte.

Hakid kannaksid nagu hõbehalli pearätti, mis isegi pilvise ilmaga, kehvas talvevalguses paistab välja hea määramistunnusena. „Pearäti“ lõpetab kaelal valge triip, mis isenditel  erinev: mõnel nähtavam, aga võib teisel kogunisti puududa.

Jäide ladestus ka jääst välja ulatuvatele nisu lehtedele

Jaanuari lõpus olid soodsad tingimused jäite tekkeks: nullilähedane miinustemperatuur, kõrge õhuniiskus, alajahtunud udu ja aegajalt ka uduvihm.

Laupäeva keskpäeval (28. jaanuaril) hakkas puude ja põõsaste okstele, traatidele, kividele, betoonile, seisvate autode klaasidele ladestuma tuulepoolsele küljele jäide ja asfaldile õhuke nähtamatu must jää. Soodsad tingimused lõppesid keskööl. Õhutemperatuur oli -0,4…1,0 kraadi, keskmine tuule kiirus 1,4…2,4 m/s ja tuule suund edelast rumb 215…240 kraadi.

Pasknäär          Garrulus glandarius

Pasknäär ilmub kaamerapilti või Teie oma linnulauale, kui koduaias jääb rahulikuks ning inimesed seal ei toimeta.   

Pesitsusajal peidulised, muutusid pasknäärid nähtavaks ja kuuldavals sügisestes tammikutes, just sealt kogusid linnud suure hulga oma „talvevarusid“. Heal tõrusügisel peidetakse samblasse kuni viis tuhat tõru, aga nn sahvrid peab ju ka meelde jätma, mis nutikatel vareslastel suures osas paljuti õnnestub.

Annely Esko, foto Maanus Masing

 2016. aasta nooreks looduskaitsjaks valiti Annely Esko, kes paistis silma oma märkimisväärse panusega Eesti loopealsete taastamisel. Konkursi žürii andis esmakordselt välja ka kaks eriauhinda, mille pälvisid noor loodusteadlane Liina Remm ning kodanikuaktivist Linda-Mari Väli. Auhinnad ning nendega kaasnevad stipendiumid antakse üle täna, 1. veebruaril Eestimaa Looduse Fondi (ELF) 26. sünnipäeval.

Tänavu esitati auhinnale seitse kandidaati. ”Väga rõõmustav, et Eestis leidub palju eri valdkondades tegutsevaid noori, kelle jaoks on looduse kaitsmine südameasi ning igapäevane tegevus. Tunnustamist väärivad kõik esitatud kandidaadid,” nentis ELFi juhatuse aseesimees ja žürii liige Siim Kuresoo.