Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Ilma-aasta 2016

Postitas Looduskalender - R, 30.12.2016 - 17.17

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Allikas lumes

Allikas lumes

Nagu traditsiooniks, teen ka sel aastal ilma-aasta kokkuvõtte.

Aasta algus oli lummavalt kaunis ja lumerikas. Koos sõpradega tegin imelisi käike Varangu, Tiirike ja Kambja allikatele. Ja kuigi aasta oli veerohke, oli allikatele halb aasta, paljudes kehvema äravooluga allikates läks vesi roiskuma. Loodetud 365 allikast jõudsin läbi käia vaid pooled, see eest avastasin, et Eestimaal on kõikjal imelisi allikaid.

Sarapuu-urvad

Sarapuu-urvad

Suured mägralinnakud vajavad tõhusamat kaitset

Postitas Aasta Loom - R, 30.12.2016 - 09.00
Sisu
mägralinnaku lageraie
Oleme olukorras, kus mägralinnak on püsielupaigana küll kaitse alla, ent reaalne kaitse ei toimi. Fotol Triin Leetmaa tehtud pilt lageraide alla jäänud suurest mägralinnakust.
 

Mägra-aastal uurisime, kas 10 ja rohkema uruavaga mägralinnak on ikka endiselt kaitse all, sest aina rohkem tuli uudiseid lugejatelt, et suured mägralinnakud on hävinud lageraide tõttu. Äkki polegi suured mägramajad enam kaitse all? Ka tänavuse mägraseire läbiviijad Tiit Hunt ja Remek Meel märkisid ära mitu mägralinnakut, mis olid kannatada saanud lageraide tõttu.

 

Rasvatihane – generalist või hoopis spetsialist

Postitas Looduskalender - N, 29.12.2016 - 11.11

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Liike võib ökoloogiliselt jagada spetsialistideks ja generalistideks. Kui spetsialistid on kohastunud kindlate keskkonnatingimustega ning kiirete muutuste toimudes võib neil liikidel raskeks minna, siis generalistid suudavad toime tulla väga mitmesugustes oludes – nii linnas kui ka maal, soojas ja külmas, metsas ning lagedamal alal. Seega ei ole siis ime, et generalistid on sagedased inimkaaslejad ehk liigid, kes on just oma suure kohanemisvõime ja vähese nõudlikkuse tõttu suutnud kohaneda linnaeluga ning arvukaks muutunud. Üks kõige tuntum generalist on inimene ise, kes suudab hakkama saada igas piirkonnas (v.a arktilised alad). Inimesega suudavad selles sammu pidada vaid vähesed loomaliigid.

Olete Te siisikeste salkasid märganud?

Postitas Looduskalender - K, 28.12.2016 - 17.17

Fotod Arne Ader

Siisikesed

Siisikesed

 

Siisike    Carduelis spinus

 

Talviti on siisikeste arvukus aastati äärmiselt kõikuv, aga näha neid invasioonilinde toiduotsingul on (mõnel talvel pole neid meil pea üldse näha - kus süüa jagub, seal peatutakse pikemalt). Salkade lennupildi tunneb ära kaugelt, selline „lainetav“ ning ülesse ja alla liikuv. Piisab märkamisest, et alatiseks meelde jääks.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.