Videoklipid salvestas Sappheira, LK foorumist

Kalakotkas       Pandion haliaetus  

Vanalindude Iirise ja Ivo pesas iga päevaga enam arenevad noorlinnud saavad kahe kuuseks. Kohal on veel mõlemad vanemad, aga emaslind Iiris võib ennast peatselt rännule asutada, siis kui noorlinnud lendavad ehk hoolitsevaks vanemaks jääb isaslind Ivo.

Esimene julge noorlind läks esimesele lennuharjutusele juba kümne päeva ees, aremad paar päeva hiljem, aga seda rõõmu, vaimustust ja indu lendamisest paistis noolindudel välja küll.

Eestimaa Looduse Fondi videoseeria „Igaühe looduskaitse“

Külatänava foto Arne Ader

Karin Bachmann arutleb elurikkast koduaiast ja linnaruumist.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Puukoristaja ( www.loodusemees.ee )

Puukoristaja       Sitta europaea

Puukoristajad elutsevad igasugustes metsades, aga pesitseda eelistavad, kas leht- või segametsades, aga samuti parkides, kalmistutel. Mandril on puukoristajad tavalised, saartel aga väga haruldased. Tänavu võis pesitsejad olla kuni sada tuhat paari.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA 

Kormoranikoloonia Tondirahul. Matsalu ( www.loodusemes.ee )

Rekord nr. 324        Suurim kormoranide koloonia

Kormoran ehk karbas        Phalacrocorax carbo

Suurim kormoranide koloonia asus 1986, kuni 2011. aastani Tondirahul Matsalu rahvuspargis. Veel 2000. aastal pesitses Tondirahul kuni 2911 kormoranipaari.

Nüüdseks on Tondirahu kormoranide poolt hüljatud ja seda teadmata põhjustel, aga jäänud on omapärane rekord.

Kirjutas ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Foto Arne Ader

Soomaa taimevärvimine

Meie esivanemad sõltusid oma elutegevuses loodusest. Nii on see ka meie elus, kuigi igapäevaselt me seda ehk nõnda ei hooma.

Oma 1939. aastal Eesti Rahva Muuseumi toimetistes avaldatud kirjutises "Taimedega värvimisi Eestis" ütleb Gustav Vilbaste: "/.../ Siin on rõivad ja ülikonnad küllaltki värvirohked, millele lisandub veel tikandus ja kiri. Vanemad Eesti riidevärvid on veel praegugi imeteldavad oma värvivärskusega ja elavusega ning suur osa värvitoone on püsinud aastaid ilma, et oleksid luitunud. Võib julgesti kinnitada, et suurem osa riideid värviti varemail aegadel taimevärvidega, mida saadi oma niitudel ja metsades kasvavatelt taimedelt, sest siis ei tuntud veel keemilisi värvaineid ega olnud need ka hinna poolest kättesaadavad".