Soovitusi jagavad Marko Mägi ja Margus Ots www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rasvatihane tuisus ( www.loodusemees.ee )

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kutsuvad kõiki huvilisi 23.–29. novembril osalema virtuaalsel metsalinnuviktoriinil ja tegema head annetamistalgutel.

Tänasest kuni 29. novembrini iga päev kell 11.00 avaldavad Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad oma Facebooki lehel ühe küsimuse metsalindude ja raierahu teemal. Osalejad saavad vastata 24 tunni jooksul ning õigesti vastanute vahel loositakse iga päev välja auhind, milleks on järgmise aasta linnukalender.

Linnuvaatleja teadusuudis

Foto Arne Ader

Relvadega peetav sõda mõjub nii keskkonnale kui ka ühiskonnale: muutuvad inimsuhted, maastik ja sealsete liikide arvukus ning levikuvõimalused. Loomad võivad juhuslikult laskemoona, kemikaalide või maamiinide tõttu hukkuda või viga saada, kuid sõjaaegne elupaikade ja loomade hävitamine, välistamaks nende vaenlase kasutada jätmist, võib olla ka teadlik. Eelkõige kannatavad sõjapiirkondades suuremad loomad, sest häda korral satuvad inimese toidulauale esmalt just nemad.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Esmaspäeva hommikul oli rohi valge

Nädal algas külma ilmaga. Esmaspäeva öösel langes minimaalne õhutemperatuur -4,8 kraadini. Hommikul oli uduvine, hall maas ja puudel nõrk härmatis. Miinuskraadid ja hall rohul jäid püsima ka päeval.

Nädala alguses olid tiigid jääga kaetud

Pildistas Ahto Täpsi

…Ida-Eestis lumi maas ja karusamblad lumes

Harilik karusammal ehk käolina      Polytrichum commune

Täna kattis Ida-Eestis lumevaip lagedamatel kohtadel samblavaiba.

Kena välimusega karusamblad kuuluvad lehtsammaltaimede hõimkonda kasvades nii soostuvates, kui rabastuvates metsades. Samblamättad võivad kasvada kuni poole meetri kõrguseks: lehed hoiavad varrest jäigalt eemale, meenutades „pudeliharja“. Lumest turritavate samblavõsude tippudes näeme kuivanud eoskupraid.