Kirjutasid Helen Kivisild  ja Lilian Freiberg, Keskkonnaameti spetsialistid

Pildistasid Margit Turb

Valminud pistandaed

Kanala ümber okstest pistandaed – miks mitte?

Eestis on olnud kasutusel kolm traditsioonilist taratüüpi: püstandaed, lattaed ja pistandaed. Püstandaiaga ümbritseti 20. sajandi alguseni põlde ja karjamaid, siis asendusid need maja juures lippaiaga ning põldudel ja heinamaal okastraadiga. Samal eesmärgil kasutati ka lattaeda.

Linnuvaatleja küsitles

Pildistas Marko Mägi

Taas vajab üks linnulugu kirjutamist

Linnuvaatleja teadusuudiste toimetaja Marko Mägi vastas küsimustele, mida teadusuudiste vahendamise ajal on temalt küsitud.

Kuidas Sa leiad/valid loo? Kas võtad teiste portaalide lugusid ja kirjutad neist kokkuvõtte?

Ma ei võta teadlikult kõrgelt hinnatud teadusajakirjades ilmunud lugusid, sest need on ajakirjanikel niikuinii huviorbiidis. Pole vaja mitme inimese energiat ühele ja samale loole kulutada, Eesti on liiga väike, et sellist luksust lubada. Keskendun lugudele, mille puhul olen 99% kindel, et Linnuvaatleja abita, tagant torkimiseta, ei jõuaks need lugejani.

EOÜ aialinnupäevik

Foto Arne Ader

Metsvint sööb pihlamarju ( www.loodusemees.ee )

Pärast vaikset suve on muutunud me aiad jälle kord lindudele huvipakkuvaks. Esmapilgul võib tunduda, et aiad on lindudest tühjad, sest rõkkavat linnulaulu ju ei kosta. Tegelikult piisab väikesest jõudehetkest aiatoolil ja peagi märkad, et terve aed on täis väike-põõsalindude täksimist, punarindade tiksumist ja mitmesuguseid sädinaid. Sügisränne on hooga alanud!

Taluaedadesse koguneb praegu metsvindisalku, kes närviliselt edasi-tagasi sehkendavad. Ka suurem ports hallrästaid on meile põhjakaarest pärale jõudnud ja maiustavad nüüd sõstarde, pihlakate ja teiste meelepäraste marjadega. Pidevalt võib näha kõrgelt üle aia lendavaid värvulisi ja sekka suuremaidki linde, kes sihikindlal lennul suunduvad edela ja lõuna suunas.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Sagadi mõisa park. Pildistas Ivar Leidus

Rekord nr. 343        Meie jämedam sanglepp

Harilik sanglepp ehk must lepp       Alnus gutinosa

Niiskete metsade, jõeservade, puisniitude ja madalsoode asukas, kes just seal hästi hakkama saab moodustades 3% meie puistute pindalast. Jämedaks must lepp just sageli ei kasva, kas jõuab kohale metsamehe saag või mõni seenhaigus. 

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Metskurvits ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2022. aasta linnuks metskurvitsa ehk nepi, kes on tuntud oma kevadise mängulennu poolest.

Metskurvits, nagu ütleb ka tema nimi, on metsas elav kurvitsaline, kes tegutseb valdavalt hämaruses ja öötundidel. Oma varjatud eluviisi tõttu on liik raskesti uuritav ning seetõttu tema bioloogiast väga palju ei teata. Vaid kevadise mängulennu ajal kaotavad isaslinnud neile omase valvsuse ning näitavad ennast õhtuhämaruses territooriumilende tehes.