Eesti Maaülikool annab teada

Poegade toitmine mõni päev enne nende hukkumist

Mõne päeva eest tekitas nii Eesti kui välismaa loodusehuvilistes palju emotsioone Matsalu rahvuspargis pesakaamera vaateväljas pesitsenud merikotka poegade hukkumine. Eesti Maaülikoolis tehtud lahkamine tuvastas, et kotkapojad hukkusid lindude gripi H5N1 tagajärjel.

Surma põhjuse kindlaks teinud loomaarst Madis Leivitsa sõnul olid kotkapojad nakatunud agressiivse linnugripi tüvega, mida pole Eestis varem kohatud. H5N1 on ülimalt nakkav ja ohtlik lindude gripi tüvi, mille kohta on teada, et see on nakatanud ka imetajaid, sealhulgas inimesi.

EOÜ kuldnoka aasta koordinaator Margus Ots

Kaamerakuldnokkade 11-12 päeva vanused pojad 19. mail 2021

Kaamerakuldnokkadel on ööpäevläbi palju tööd – mõlemad vanalinnud toidavad usinalt varavalgest videvikuni kiiresti kasvavat ja püsivalt näljast viit poega.

Täna, 19. mail on pojad 11-12 päeva vanused ja alates koorumisest tublisti kasvanud. Kui koorudes tõid vanalinnud poegadele toiduks väikseid putukaid, siis nüüd, mil pojad suuremad, kannavad nad pessa ka suuremaid putukaid ning nende vastseid ja röövikuid, vihmausse ning muid selgrootuid. Enamasti otsivad vanalinnud toitu mõnesaja meetri raadiusest, kuid toiduotsingud võivad viia neid pesast ka kilomeetri kaugusele.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Väike-kärbsenäpp ( www.loodusemees.ee )

Väike-kärbsenäpp varem väiketikk       Ficedula parva

Väike-kärbsenäpid jäävad võimalusel truuks pesitsuspaigale, milleks varjulised kuusikud või kuuse segametsades.

Ainult kahe, kolmeaastane väike-kärbsenäpi täiskasvanud isaslind oma oranshika kurgu- ja pugualaga meenutab välimuselt „pisikest punarinda“. Aasta vanused isaslinnud sarnanevad tagasihoidliku sulestikuga emaslindudele.

Osalema kutsub Nele Sõber, Keskkonnaameti looduskaitse osakonna projektijuht

Fotokonkurss „Elu on lill – pärand niidul“ kutsub märkama Eesti looduse liigirikkust

Elu on lill! – ütleme nii, kui meil läheb hästi ja näeme maailma enda ümber ilusa ning inspireerivana. Laiemas tähenduses viitab see ütlus elu sügavamale olemusele, elus olemisele üldse. Eesti looduses on imelisi paiku, mida me oleme harjunud võtma iseenesestmõistetavalt, mõtlemata nende „elus olemise“ eeldustele ja võimalikkusele.

Fotokonkursiga „Elu on lill – pärand niidul“ juhime tähelepanu pärandniitudele ehk liigirikastele rohumaadele, mis saavad säilida üksnes inimeste abil niites või karjatades. Fotosid niiduliikidest, pärandmaastikest ja inimese ning pärandmaastike vahelistest seostest saab konkursile esitada 2021. aasta sügiseni.