Kodukakk oli Eesti Ornitoloogiaühingu poolt valitud aasta linnuks 2009. aastal. Sellest ajast alates on jälgitud ühe Läänemaal pesitseva kodukakupaari – Klausi ja Klaara – pesitsemist. Me ei ole küll veendunud, kas enam on tegemist sama Klausi ja Klaaraga, sest välitunnuste alusel ei ole võimalik erinevate aastate linde eristada. Kodukakkude keskmine eluiga on viis aastat, kuid kõige vanem looduses elanud kakk elas kaheksateist aasta vanuseks. Varasematel aastatel on veebikaamera kodukakud pesitsemist alustanud – munenud esimese muna – kõige varem 1. märtsil (2009) ja kõige hiljem 6. aprillil (2010). Mullu, 2015. aastal munesid nad esimese muna 4. märtsil. Loodame, et meie kodukakud pesitsevad ka tänavul!

 

Eesti osales esimesel rahvusvaheliselt koordineeritud arktiliste veelindude lennuloendusel, nüüdseks on merelindude loenduskogemusi omav Eesti Maaülikool välitööd lõppetanud, kust selgus, et kõige rohkem leidub meil aule ja sõtkaid.

Loendus viidi läbi ka Lätis, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal ja Poolas. Veelindude inventeerimise puhul on rahvusvaheline koostöö ning koordinatsioon hädavajalik, et vältida lindude, kui väga liikuvate organismide mitmekordset loendamist.

Tedreonn sai sohu püsti pandud. Kui ilma on siis nädala pärast ehk võiks vaatama minna, mis seal toimub?

 

Vahvad mehed ja no koht paistab "vägev" olema ja igati õigeaegselt paigutatud korralik vaatlusonn, kuhu annab varahommikuse mängu vaatluseks pea märkamatult läheneda. Jääme pildi ja videomaterjali ootele.

Kuivõrd erinev võib olla ilm Eestimaa eri paigus. Nädalavahetus talvises Alutaguses, aga Kagu- Eesti eilses päikesepaistes sooritasid mesilased puhastuslendu, varutakse vahtramahla. Vastu päeva olevad sarapuud õitsevad, keegi olevat eile isegi lapsuliblikat kohanud...

Rannikualadele kevade saabumist mõjutab meri oma napilt kraadise veesoojaga.

 

Metskits ehk kaber           Capreolus capreolus

 

Hallhüljes         Halichoerus grypus

 

Seire jaoks haruldane ilm: tuul muutliku suunaga veidi üle 1m/s. Veetase 5 sentimeetrit alla Kroonlinna nulli. Õhu ja veesooja sarnaselt peaaegu 1 plusskraad.

Muidugi huvitab kõiki palju hülgepoegi väikesel maalapil on tänavu ilmavalgust näinud – täna loeti kokku 120 hülgepoega ja neid sünnib veel lisa…

Täpsed numbrid saavad õhtuks või homme hommikuks kokku loetud. Hoiame Teid toimuvaga kursis.