Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kell on kaheksa ja pesakastis kolm koorunut

Kuldnokk       Sturnus vulgaris   

Eile koorusid kuuest munast kaks kuldnokapoega ja vanalinnud toitsid kuldnokapoegi kuni pimedani.

Kuldnoka emaslind munes viimase muna pesakasti 27. aprillil. Tavaliselt võtab haudumine 11-12 päeva.

Miks siis kuldnokapojad võisid päev varem kooruda?

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foormist

Kell 16.25 oli Kooraste kuldnoka pesakastis esimesest munast kuldnokapoeg koorunud

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Kuldnokapojad kooruvad 11-12 päeva pärast emaslinnu hauduma asumisest. Ilmad pole just soojad ja ennustatud sai, et ootaks koorumist nädalavahetusel.

Tõsiasi on see, et esimene kuldnokapoeg on koorunud ehk koorumine käib ja hommikuks võivad juba kogu kuuik olla pesakastis.

Keskkonnaamet teavitab

Foto Arne Ader

Haug on tulnud tulvavette kudema ( www.loodusemees.ee )

Paljudel kalaliikidel on alanud rändeaeg, mil näiteks haug, harjus ja vimb suunduvad jõgedesse kudema, lõhed ning forellid aga merre toituma ja kasvama. Sellega seoses palub Keskkonnaamet paisuomanikel jälgida, et paisude kalapääsud oleksid veega täidetud ja vajadusel risuummistused eemaldada.

Eestis on paljudele paisudele rajatud kalapääsud, et kalad saaksid paisu ületada ja veekogus vabalt liikuda. Lisaks sellele on nii mõnedki kalapääsud olulised elu- ja kudepaigad. Kevadisel kalade kudeajal on eriti vajalik, et paisuomanikud neid rajatisi korralikult hooldaksid, eemaldaksid pääsudest veega edasi kandunud risu ja vajadusel ehitisi parandaksid.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Vainurästas ( www.loodusemees.ee )

Vainurästas       Turdus iliacus

Meie inimeste suhtes julgemate, aga väikseimate rästaste vanalinde sulestiku järgi eritada ei ole võimalik. Vainurästa heaks tunnuseks on hele kulmutriip. Seljasulestik tumepruun ja alapool loodusvalge, aga silma hakkavad punakaspruunid küljed.

Täiesti tavaline kõikjal, pesitsedes sega- ja lehtmetsades, parkides ja kalmistutel.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Piirissaare kanal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 291      Meie suurim saar siseveekogul 

Suurim siseveekogu saar on Piirissaar, pindalaga 7,5 ruutkilomeetrit, olles ühtlasi ka Peipsi järve suurim saar.

Tutvu Piirissaarega: LINK

Pihelgalaid talvisel ajal. Foto Kristjan Pikner, VikipeediA

Rekord nr. 292       Inimasustusega väiksem saar