Foto Arne Ader

Lepalinnud ( www.loodusemees.ee )

Lepalind ehk aedlepalind        Phoenicurus phoenicurus

Lepalinde märkame pesitsemas nii asulates, aedlinnades, kui parkides. Pesitsejaid võis olla paarkümmend tuhat paari. Teisi värvulisi lepalinnud oma territooriumil ei salli.

Koduaedades võivad linnud pesitseda ka pesakastides, kui selleks võimalus avaneb. Munemisega alustas mõni emaslind juba maikuu lõpus.

Pildistas LK team

Vaskussi liikumine siledal maal paistab abituna, aga muutub vilkamaks taimestiku vahel

Harilik vaskuss ehk vaskuss      Anguis fragilis

Roomajatest on vaskussid saanud siugleva mao välimuse tõttu arvatavalt enim kannatada ja inimeste teadmatusest hukatud.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Rukkirääk ( www.loodusemees.ee )

Rukkirääk        Crex crex

Rukkirääkude arvukus on oluliselt vähenenud nii Eestis, kui Euroopas ja „rääkuvaid“ isaslinde pole meil enam loendatud viite tuhandet. Põhjuseid on palju, hoolimata sellest, et osa linde pesitsevad kaks korda suve jooksul ja pesakonnad on suured.

Video Karl Adami

Väike-kärbsenäpp varem väiketikk       Ficedula parva

Väike-kärbsenäpid on metsalinnud jäädes truuks oma pesitsuspaikadele, milleks sobivad vanemad varjulised kuusikud või kuuse segametsad, kus leiduv nii surnud puid, kui tuulemurdu.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Allirahu, foto: mapio.net

Rekord nr. 318      Suurim hallhüljeste lesila

Suurimaks hallhüljeste lesilaks Väinameres peetakse Allirahu saarterühma.  Allirahu asub Saaremaal, Vätta poolsaarest kagus, pindalaga 2,7 hektarit. Seal on loendatud kuni kaks tuhat hallhüljest.

2005. aastast on Allirahu looduskaitseala. 

Hallhülged lesilas. Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Rekord nr. 319      Suurim merelise eluviisiga imetaja