Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Hallhanede pesitsusaeg

Fotod Arne Ader

Hallhaned roostikus. Väike väin

Hallhaned roostikus. Väike väin ( www.loodusemees.ee )

 

Hallhani        Anser anser

 

Kui peaksime märkama hallhanesid salkades orasepõldudel või heinamaadel toitumas, siis on suure tõenäolisusega tegu noorte veel mittepesitsevate lindudega sest täisealiseks saadakse alles kolmandal või neljandal eluaastal. Teiste läbirändavate hanedega võrreldes on hallhaned suurimad ja silmnähtavalt heledama halli sulestikuga kusjuures tiibade esiservad võivad päikeselise ilmaga paista koguni valgetena. Noorlindude roosakas noka värvus sarnaneb jalgade värvusele ja muutub täiskasvanuna tüki maad oranshimaks.

Ka Miina munes teise muna

Veebikaamera kuvatõmmis Mogga, LK foorumist

Emaslind Miina kahe munaga pesas

 

Kalakotkas          Pandion haliaetus      

 

Esimese muna munes Kalakotka pesas emaslind Miina 17. aprillil ja tänaseks ootasimegi pesasse järgmist muna.

Täiskurnas on sagedamini kaks, kolm muna väga harva kui neli. Kui emaslinnud hauduma hakkavad on meil põhjust kalakotkaste tegemisi uuesti lähemalt arutleda.

Linnulauluraadio päeva lind - väike-kirjurähn

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

 

Väike-kirjurähn

Väike-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

 

Väike-kirjurähn         Dendrocopus minor

 

Väike-kirjurähn (10:30, 20.04, Pühajärve)

Väike-kirjurähnid valivad oma elupaikadeks vanemad leht- või segametsad, pargid, kalmistud. Heade pesitsuspaikadena võime nimetada veekogude kaldaalade lepikuid, aga suurtes metsades me väike-kirjurähne ei leia.

Väike-kirjurähnid on umbes varblase mõõtu, kui isaslinnu lagipead ehib punane laik, siis emaslinnul sarnane puudub.

Väike-kirjurähni kevadise lauluna kuuleme pikka „piipitamist“

Kohustuslik pesitsusrahu Looduskaitseseadusesse!

Foto Arne Ader

Meie arvukaim haudelind – metsvint

Meie arvukaim haudelind – metsvint ( www.loodusemees.ee )

Päästame Eesti Metsad MTÜ ( https://savetheforest.ee/pesitsusrahu/ ) lõi rahvaalgatuse, millega nõuab looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud

raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. (EKO, 2020)

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.