Kommentaar Leo Filippov: videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ kaheksandale osale

Lugupeetavad,

neile kellele läheb korda metsades tegelikult toimuv!

Metsaseriaali VIII osa avab vaateid metsades elurikkuse hävitamisele, elurikkuse massimõrvale tööstuslikel eesmärkidel ja tööstuslike raiemeetoditega lageraiutud ülisuurtel pindadel. Väikeses Eestis võimaldab selle toimumist praegune metsanduspoliitika, st metsanduslik seadusandlus, metsakasutuse korraldamise süsteem, ametlikult aktsepteeritav (väga) madalakvaliteediline raiepraktika ja järelevalve-tagasisidestuse puudumine!

Seriaali selles osas on nähtav ja kuuldav, et keskkonna-, kliima- ja metsandusteadlikud noored muretsevad väga ning tegutsevad. Nad näevad ja saavad aru kasutusel oleva metsakasutuse ja raiekorralduse enesehävituslikust olemusest.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Video salvestas Tarmo Mikussaar

Peoleo ( www.loodusemees.ee )

Peoleo      Oriolus oriolus   

Üheksa aasta eest, 2002. aastal peeti meil ka Linnueurovisioon. Võitjaks hääletati Eestis ööbik, kellele järgnesid sookurg ja peoleo.

Hilised saabujad on putuktoidulased kuni mustikate valmimiseni juulikuus. Pesitseda eelistatakse hõredamates lehtmetsades, näiteks kaasikutes, aga ka valgusküllastes männikutes, puisniitudel või suuremates ja rahulikumates parkides. Pesitsejaid peaks olema üle kolmekümne tuhande paari.

 Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Jaanilaupäeva raju äikesevihm pesi puhtaks veebikaamera objektiivi

Kalakotkas      Pandion haliaetus 

Kalakotkaste noorlinnud Tartumaa pesas (Kalakotkakaamera2) olid objektiivi oma „täpsustulistamisega“ ära roojanud ja meil jäi vaid tugevat vihma oodata, mis objektiivi katva halli kihi lahti leotaks, maha peseks ja kaamerapildi meile jälle nähtavaks muudaks.

Jaani ajal said ja saavad kotkapojad kuu vanuseks. Kotkapojad koorusid Iirise ja Ivo pesas 23, 24 ja 26.mail.

Kirjutas Kaja Lotman, Keskkonnaamet

Pildistas Helen Kivisild

Jaanipäeva kimp

Jaanipäeva ettevalmistused on täies hoos. Õige pea veedame enda lähedastega jaanitule ääres jaaniõhtut ja -ööd. Kutsume seejuures märkama meid ümbritsevat loodust.

Jaanipärja punumiseks leia õied niidu servaalalt ja pärga punudes õpi tundma nende nimed. Määramisel on heaks abiks mitmed taimeäpid, näiteks Flora Incognita.

Looduslikel niitudel, karjamaadel, teeservades ja metsaäärtes võib just jaanipäeva paiku märgata öösel rohus helendavad tulukesi. Jaaniussikesed ehk jaanimardikate emasisendid on süüdanud mõnedeks öödeks oma valgustuse, et lennuvõimelistele isastele endast märku anda. Helendumise tippaeg on juunis ja juulis. Eriti soodsatel aastatel on helenduvaid jaaniusse nähtud isegi septembris.