Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Kevadisest kalade kudemisest

Postitas Looduskalender - R, 22.04.2016 - 12.12

Keskkonnaministeerium annab teada

Foto Arne Ader

Haug on tulnud tulvavette kudema

Haug on tulnud tulvavette kudema

Kevadine kalade kudeaeg tähendab mitmeid püügipiiranguid

 

Vältimaks seadusega pahuksisse minekut, tasub enne kalale minekut kindlasti keelud ja piirangud meelde tuletada. Lisaks kalapüügieeskirjale ja seadusele tuleks üle vaadata ka ajutised püügikitsendused.

Kevadel on paljudel kalaliikidel kudeaeg ja selleks, et lasta neil rahulikult sigida, on kehtestatud püügikeelud. Nendest kinnipidamine on väga oluline, sest ainult nii saame püügi- ja söögirõõmu nautida ka tulevikus.

Meie tavalised kevadöölased

Postitas Looduskalender - R, 22.04.2016 - 08.08

Kirjutas ja pildistas Aare Lindtwww.loodusmuuseum.ee

Harilik kevadöölane

 

Harilik kevadöölane      Orthosia incerta

 

Kevadöölasi elab Eestis 9 liiki. Harilik kevadöölane on neist üks tavalisemaid.

Liblikad lendavad aprilli keskpaigast mai teise pooleni. Vahest jahedatel kevadöödel kössitavad nad koorepragudes lausa mitmekesi pundis.

Hariliku kevadöölase tiibade põhivärvus võib varieeruda heledast peaaegu mustani, aga muster jääb ikkagi äratuntavalt samaks.

Röövikud toituvad nii lehtpuudel kui ka rohttaimedel. Talvituvad nukkudena.

Kaltsium - oluline lindude käekäiku mõjutav mineraal

Postitas Looduskalender - N, 21.04.2016 - 14.14

Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Marko Mägimarko.magi@ut.ee

Rasvatihase munad / foto: Marko Mägi

Kaltsium on vajalik organismi normaalseks talitlemiseks ja luustiku arenguks, lindude puhul ka sigimiseks, moodustades valdava osa munakoorest ja andes sellele vastupidavuse. Ligikaudu 90% lindude organismis olevast kaltsiumist on seotud luudesse.

Aprillikuu soovitus - kaelarõngastega hanede vaatlemine

Postitas Looduskalender - N, 21.04.2016 - 09.09

Üleskutse esitas Tarvo Valker

Pildistas Uku Paal

Suur-laukhanedele pannakse valdavalt valge kirjaga musti kaelarõngaid. Need koosnevad kolmekohalisest tähe-/numbrikombinatsioonist. Koodi lugemist alustatakse suurest püstisest tähest/numbrist ning seejärel loetakse ülejäänud  kood ülevalt alla.

Rõngaleidja võistlus on nüüd täie hoo sisse saanud. Märtsikuus liitus meiega mitmeid uusi vaatlejaid ja võistluse uueks liidriks on tõusnud Leho. Siiski pole kaugeltki hilja veel praegugi rõngaleidja võistlusel kaasa lüüa. Vastupidi - praegune arktiliste hanede läbirände kõrgaeg on just parim aeg oma rõngalugemise oskust treenida. Hanedele, eriti suur-laukhanedele pannakse juba kaugelt loetavaid kaelarõngaid. Valdavalt on sellised linnud märgistatud talvitusaladel Hollandis.

Must-toonekure kaamerad

Postitas Looduskalender - N, 21.04.2016 - 00.29

Tekst: Urmas Sellis ja Jānis Ķuze

Ülekande võimaldavad Tele2 ja EENet

Must-toonekure pesadel on kaks kaamerat, üks Lõuna-Eestis ja teine Lõuna-Lätis

Eestis asuv must-toonekure pesa on uus nii vaatajaile kui meile endale:

Vaadeldav pesa pole uus seal pesitsevatele toonekurgedele. Pesa on üsna kogukas ja ilmselt ka eakas. Kuna tänavuse aasta on Eestimaa Looduse Fond (ELF) kuulutanud must-toonekure aastaks, siis on uus must-toonekure pesakaamera Kotkaklubi poolne panus sellesse aastasse. Kaamera paigaldamisest ja selle eelloost on ELFi talgulehel ka pildirida vaatamiseks. Kaamera hakkas pesa juurest pilti saatma 29. märtsil, 4. aprillil saime striimi tööle. Selleks ajaks oli isane must-toonekurg saabunud ja pesagi parasjagu kohendanud. 5.aprillil saabus ka emalind ning pesitsus võis alata.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.