Musträhni häälitsusi Loodushelist: LINK

Musträhn ehk nõgikikas     Dryocopus martius

Tänu musträhnidele, kes igal varakevadel rajavad omale uue pesaõõnsuse on järgmistel aastatel sellel uued „tänulikud kasutajad“ näiteks mõni karvasjalg-kakk, õõnetuvi, siniraag, vaenukägu, sõtkas miks mitte orav.

Nii kakupojad suuruse järjekorras välja näevad

 

Kodukakk       Strix aluco

Keskeltläbi möödus kakupoegade koorumisest kaks nädalat. Päev on juba nõnda pikk ja vanalindude toiduhankimise aega üha lüheneb. Klaara väljub pesast õhtul kell kümme ehk kasvavatele ja näljastele kakupoegadele saagi jahtimiseks jääb umbes kuus tundi – varahommikust, hilisõhtuni ehk 18 tundi on „paastuaeg“ pesapakus viibijatel.

Kollane kuldtäht        Gagea lutea

Viimaste päevade kevadsoojad ilmad toovad hulgaliselt õitsejaid loodusesse.

Kollase kuldtähe looduslikeks kasvukohtadeks sobivad leht- ja salumetsad ning veekogude kaldaalad... Aga see liilialine armastab inimese lähedust – teda leiab nii parkidest, kui õuemurust.

Kuldtähe nägemine mõjub, kui kevade kehastus – õhuline ja õrn, sihvakate lehtedega, ühe peenikese varre otsas, sarikjas õisikus võib leida kuni kaheksa kuldselt säravat õit.

Linnu nokk pajatab nii mõndagi liigi eluviisidest ning on selle tõttu juba sajandeid teadlastele huvi pakkunud. Näiteks Charles Darwin võrdles mitmeid aastaid Galapagose saarte vindiliikide nokkade suurusi ning seostas nende varieeruvust evolutsiooniliste muutustega.