Liivatüll     Charadrius hiaticula

Kenad rannikulinnud, kes elutsevad mererannikul ja saartel, pesitsevad liival või kiviklibul, Loode-Eestis mereäärsetes kruusakarjäärides.

Välimiku järgi kergelt äratuntavad – pealagi ning selg liivahallid, nokatüvikul valge laik, silmi katmas "must mask". Kaela ümbritseb valge vöö ja rinda ehtimas must manisk. Nokk orashikas, musta tipuga, jalad samuti oranshid või kollakad

Maru sarnased sugulased väiketülliga, aga viimase nokk on must.

Harilik pohl        Vaccinium vitis-idaea

Kõik meie tuntud metsamarjad kuuluvad kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda - nii mustikas, sinikas, pohl kui jõhvikas.

Pohla kasvupinnaseks sobivad hästi vett läbilaskvad liivased mullad, harvemini turvasmullad. Metsaalune pinnas, aeglaselt kõdunevate okaspuu okastega on happeline ja see pohlataimedele sobib. Kasvumetsadeks palumetsad, samuti nõmme-, raba- ehk soometsad. Pohla ning mustika kasvukohad sageli kattuvad.

Harilik varsakabi         Caltha palustris

Paljudel taimedel pole õitsemine veel alanud, aga varsakabja seemned juba valmimas ning kui rahvakeeli konnakapsas kiirustab, jõuab ta suve lõpus teist korda õitsema puhkeda.

Rohurinde arenedes jääb kevadel märgades kasvukohtades lokanud varsakabi märkamatuks, taime lehedki on kaotanud oma kirka rohelise.

Merikotkas     Haliaeëtus albicilla

Päev otsa tõsist tormi ja vahepeal oli juba kahtlus, et parempoolne osa pesast on alla varisenud koos kotkapojaga. Kella kuuest hakkas torm vaibuma, pesametsast kostis linnulaulu, aga tuulab ikka veel tugevalt.

Järele on jäänud vaid pesariismed, aga kõik napilt lennuvõimelised merikotkapojad on karmile katsumusele vastu pannud. Lähedusest kostab vanalindude häälitsusi.

Hommik on õhtust targem - saame näha „kuidas edasi“…