Leseleht          Maianthemum bifolium

Kevadel kasvatab leseleht endale ainult ühe lehe, teise ning tavaliselt väiksema lehe vahetult enne õitsemist (harva on lehti kolm).

Taim, kes ei õitse, neil pole ka vilju, jääbki kurvalt üksiku lehega - usutavasti sealt pärineb leselehe nime tekkele.

Leselehte võib leida päris erinevates kasvukohtades: salumetsadest, kuusikutest sagedasti ka soometsadest.

Kogu veerandmeetriseks sirguv taim ning tema kenad läikivpunased marjad on mürgised. Südaja kujuga lehed on otstest kaarjalt teritunud, pealt läikivad, alt matid ja veidi karvased.

Keskkonnaamet kutsub infopäevadele kõiki keskkonnaharidusest huvitatuid - lasteaia-, algklasside- ja loodusainete õpetajaid, samuti koolijuhte, õppealajuhatajaid, klassijuhatajaid jt huvilisi.

Infopäevadel saavad huvilised teada värskeimad uudised ja muudatused keskkonnahariduse valdkonnas. Samuti aitab jagatav info õpetajatel paremini planeerida klassikülastusi lähtuvalt tundides käsitletavatest teemadest.

Infopäevadel osalemine on kõigile tasuta, ent eelnevalt tuleb registreeruda. Infopäevade toimumiskohad, ajad, registreerimisinfo ja täpsemad päevakavad leiab: LINK

Vaarika-kollaöölane

Vaarika-kollaöölane        Cirrhia icteritia

Vaarika-kollaöölane on üle Eesti levinud ning kõikjal tavaline. Esimesed liblikad kooruvad augusti keskel ja lend kestab oktoobri alguseni. Nendega kohtumine annab meile märgi sügise lähenemisest.

Vaarika-kollaöölane võib olla pimedatel sügisöödel sage külaline akna taga, sest talle meeldib lennata tehisvalgusele. Liblikas lendab ainult öösiti ja päeval magades jääb ta alati märkamatuks tänu oma heale kaitsevärvusele.

Tõnu Noorits – Eesti Looduse eriauhind 2015

Tähtajad
Võistlusfotod palume üles laadida ajakirja „Eesti Loodus“ kodulehel 1. septembrist 1. oktoobri keskööni. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada novembri alguses Eesti Looduse kodulehelt.