Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Hallõgija       Lanius excubitor

Video salvestas Ahto Täpsi

Rohevint       Chloris chloris

Mingi osa rohevintidest on põhjapoolsetelt aladelt meile saabunud talvitajad, teine osa meil pesitsenud, aga talvitama jäänud rohevindid. Talvist arvukust hinnatakse üle paarisaja tuhande isendi, näis mis talilinnuvaatluse kokkuvõte ütleb? Ennustada võiks, et rohevindid jäävad arvukuselt kolmandale kohale rasvatihaste ja põldvarblaste järel.

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Veel eile oli rand tühi

Hallhüljes        Halichoerus grypus

24. jaanuaril hakkasid hallhülged kaamera eest lahkuma ja nii juhtub sagedasti enne poegimise algust.

Hülgeuurija Ivar Jüssi kirjutas 23. jaanuaril: „Esimeste hülgepoegade nägemine võib veel aega võtta kümmekond päeva kuni kaks nädalat“.

Kui märkame merikotkaid kaamerapildis toimetamas võiks see olla kindlaks märgiks esimeste poegade sünnist.

Taas, juba viiendat aastat ootab Linnuvaatleja osalema määramisvõistlusel! Ka sel aastal tõotab võistlus pinevat konkurentsi kuni lõpuni, parimaid ootavad ka sel aastal uhked auhinnad.

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus algab ka sel korral veebruaris ja kestab novembrini, mil iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

VikipeediA fotod on illustratiivsed

Glüfosaat on kogu maailmas enimkasutatud ja ilmselt ka vastakamaid arvamisi põhjustav agrokemikaal. Aine tapab n-ö umbrohud, et põlluviljad saaks kasvada, kuid güfosaadijääke on leitud veest, mullast ja loomade kudedest. Kuigi glüfosaat inaktiveerib taimseid ensüüme (ja mõningaid bakteri omi), võib aine mõjutada ka rakus toimuvat ning tõenäoliselt kahjustada närvisüsteemi ja mikrobioomi.