Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kohale saabus metsnugis juba kella seitsme paiku õhtul

Metsnugis         Martes martes

21.jaanuaril viis vargapoisist metsnugis ära ulukiliha jäägid ehk umbes kilo kaalunud külmunud lihakäntsaka. Kui tegu isasloomaga võiks tema kaal olla umbes poolteist kilo ja kui emasloomaga, siis mingi 12% kergem. Aga, kellega tegu, saame vast teada: emasloom sirtsutad tagakäppade vahele oma kollase laigu, kui käppade kõrval või mõnele kännule, siis on tegu isasega.

Video ja kirjeldus LK

Puukoristaja        Sitta europaea

Puukoristajad on toidumajal veebikaamera ees igapäevased külalised, hoolimata sellest, et nende peamiseks toiduks looduses on kõikvõimalikud putukad või ämblikud, keda puude koorepragudest otsitakse.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kõrvitsapõld. Suure-Rakke ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 252       Meie suurim marjataoline vili

Kõrvits ehk harilik kõrvits       Cucurbita pepo

Sellise marjataolise vilja kasvatab tugevate ronivate vartega üheaastane rohttaim - kõrvits.

Keskkonnaamet annab teada

Keskkonnaamet lisas metsaregistrisse juhised, mis hõlbustavad kasutajal metsaga seotud teabe otsimist. Eri andmekihtide leidmist ja metsateatiste esitamise juhiseid saab nüüd mugavalt vaadata ka uutest videojuhenditest.

Alates metsaregistri praeguse versiooni kasutusele võtmisest 2017. aasta sügisel on Keskkonnaamet regulaarselt kogunud portaali kasutajatelt tagasisidet. „2020. aastal esitati 86% kõikidest metsateatistest elektrooniliselt metsaregistri kaudu. Kuna metsaomanikud on meile väljendanud, et vajavad portaali kasutamisel nõustamist, uuendasime portaali avalike teenuste kasutusjuhendit ning lisasime teavet eri tüüpi otsingute tegemiseks,“ sõnas Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.

Vanema põlvkonna metsameeste 16.detsembri 2020 korduskiri Riigikogule

Illustreeriv foto Arne Ader

Valge kuusik. Arula, Otepää kõrgustik ( www.loodusemees.ee )

Meie, aastakümneid Eesti metsades töötanud, pöördusime 17. augustil avaliku pöördumisega riigikogu ja valitsuse poole rea ettepanekutega, kuidas võiks parandada meie metsanduses toimuvat.
Paraku ei siit ega sealt saanud selget vastust meie ettepanekutele. Meieni on jõudnud vaid keskkonnaministeeriumi üleolev, demagoogiline arvamusavaldus ning riigikogu keskkonnakomisjoni ülimalt rahustav jutt kõikide huvigruppide kaasamisest, prioriteediks metsade säästlik majandamine.
Olime ettevalmistanud märgukirja võimalikeks aruteludeks, kuid paraku pole näidatud üles mingit huvi aruteludeks. Me küsime: kellega saame Eesti riigis rääkida meie metsade tulevikust?