Kaameraga tegi tiiru Olle Koert, www.tt.ee

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Täna on kuues päev, kui hallhüljeste kaamera töötab kogu valge aja. Päikeselised ilmad on toiteakusid sedapalju laadinud, et pea kaheksa tunni jagu ülekannet edastada.

Eile võttis Olle „südame rindu“, et küllalt energiamahukas kaameratiir teha ja seda põhjusega sest hallhüljeste poegismise aeg ei jää väga kaugesse tulevikku.

Video salvestas Ahto Täpsi

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Põdrad oma suure pea, kongnina ja habemetuustiga on meie looduse ühed majesteetlikumad imetajad.

Nende loomade talvised liikumisrajad ei vasta suvistele ja põhjus on lihtne, talvised toitumistaimed erinevad suvistest nagu ka kogused.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Kunstimuuseum kutsuvad joonistama

Foto Arne Ader

Kuldnokk laulab ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Kunstimuuseum kutsuvad joonistama 2021. aasta lindu kuldnokka. Sel aastal on joonistustena oodatud postkaardid, millest parimad tööd Eesti Ornitoloogiaühing ka ära trükib.

Tööde esitamise tähtaeg on 15. märts, joonistusvõistluse tingimused leiab aasta linnu kodulehelt:

https://eoy.ee/kuldnokk/joonistusvoistlus

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lund oli rohkesti

Nädala esimene pool oli mõõdukalt külm ja sajune. Õhutemperatuur püsis miinuspoolel, minimaalsed õhutemperatuurid langesid esmaspäevast kolmapäevani -4…-8 kraadini.

Lumesajud ei olnud tugevad, kuid sadas peaaegu päev otsa. Aegajalt tuiskas. Teedele tekkisid lumevaalud, mis takistasid liiklust. Kõige rohkem lisandus lund kolmapäeva hommikuks – ilmajaama järgi 7 cm võrreldes eelmise hommikuga. Teede lumest puhastamine võttis aega. Kõrvalteedel ukerdasid autod lumehangedes ja kõnniteedel pidid inimesed sumpama paksus lumes.

Nädala teine pool oli külm. Senise talve Eesti kõige madalam õhutemperatuur (-24,6 °C) registreeriti Jõgeval laupäeva õhtupoolikul kella seitsme paiku.

 Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Hector Bottai, VikipeediA

 Värvuline Hypocnemis cantator on üks väheseid Amazonase linnuliikidest, kes on metsaraiest kasu saanud

Troopilised metsad on elustikurikkad. Nii ka Amazonases, kus kohalikud elanikud on metsi enda tarbeks kündnud alepõldudeks. Ale tegemiseks mets raiutakse, põletatakse ja seda haritakse kuni viis aastat; seejärel põld hüljatakse ja see metsistub taas. Sellised alepõllud on suhteliselt väikesed (1–5 hektarit) ning kohalikku metsalinnustikku need oluliselt ei mõjuta, sageli on taastuma jäänud alade linnustik just liigirikkaim, sest taastuv taimestik on vähemalt mõnda aega sobilik mitmetele avamaastiku lindudele.