Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Männitüved valuvad kleepunud lumest

Esmaspäevast kuni neljapäevani püsis mõnus talveilm.

Tugevat tuult ei olnud ja keskmised õhutemperatuurid jäid -2…-3 kraadi piiresse. Taevas oli pilves ja temperatuur kõikus ööpäeva jooksul väga vähe. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid -1,3…-2,1 ja minimaalsed langesid -3,0…-4,3 kraadini.

Lumine teisipäev

Lumikatte paksuseks mõõdeti ligikaudu kümme sentimeetrit.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Sulad vahelduvad talviselt külmade ilmadega ja värsket lund tuleb juurde

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Rahulike talveilmadega ööbivad metskitsed oma toitumiskohtade läheduses, sageli metsa ja lageda piiril. Sügavamale metsa liigutakse tugevama lumesajuga, aga samuti varju tuisu korral.

Metskitsede toidusedel sõltub sellest, millisel maastikul elutsetakse.

Eesti Mullateaduse Seltsi valik

Foto VikipeediA

Saaremaal on kasvanud rähkmullale kasvanud puisniit

Rähkmullad on tekkinud ja arenenud lubjakivirikastel lähtekivimitel ja tegu on toitainerikka mullaga, mille viljakus varieerub paljus, olenedes kivide sisaldusest ja aegade jooksul tekkinud huumuskihi paksusest. Õhukese mullakihiga rähkmullad on põuakartlikud ja raskesti haritavad

Meie rannikualade ja saarte paepealseid rähkmuldi on 6,3% kogu Eesti mullastikust, moodustades 11,1% põllumuldadest, aga rähkmuldi leidub vähesel määral ka Kagu-Eesti kõrgustikelt.

Looduslikel rähkmulla aladel on rohttaimestik liigirikas. Puisniitudel kasvavad nii kadakad, kui sarapuud ja mitmed teisedki lehtpuud.

Metsa kasvanud kuivematel aladel kasvavadmännikud ja niiskematel aladel kuuse-segametsad.