Lauk ehk vesikana Fulica atra
Musta sulestikuga kurelised, kes veidi isegi kanu meenutavad, aga toimetavad sarnaselt ujupartidele - laukude läbiränne on märgatav. Meil võis neid tänavu pesitseda umbes nelja tuhande paari ringis.
Ränne on alanud, aga laukudel ei ole lahkumisega kiire. Seltsinguid, aga vahel ka parvi võib kohata nii siseveekogudel, kui merelahtedel kuni jää tekkimiseni, aga jäävabadel aladel isegi talvitutakse.
Ornitoloogiaühing valis järgmise aasta linnuks kuldnoka.
Kuldnokk on talumaastike ja linnaaedade lind, kelle saabumist oma aeda ootab kevadeti iga eestimaalane ning kelle tegutsemist paarilise ootamisest ja pesaehitusest kuni poegade söögimangumiseni saab kui teleseriaali järgida mitme nädala jooksul.
Siiski on kuldnoka puhul palju tutvustamis- ja avastamisväärset. Näiteks on kuldnokk liik, kelle kaudu saab tähelepanu pöörata nii Eesti kultuurmaastikus toimuvatele muutustele kui ka intensiivistunud põllumajandusele.
Sellest ja paljudest teistest kuldnokaga seotud teemadest saab 2021. aasta algusest kuulda ning lugeda aasta linnu kodulehelt ja sotsiaalmeediast.
Taas on üks tänuväärt võimalus näha meie oma kodumaa hunte. Seekord on rahvuslooma rajakaamerate kaadrisse püüdnud loodusfotograaf ning giid Eleri Lopp-Valdma. Tegemist on septembris kogutud klippidega, mida Eleri ise kirjeldab järgmiselt:
Ühendused tuvastasid riigimetsas süsteemseid puudusi FSC nõuete täitmisel.
Keskkonnaühendused avalikustavad täna RMK korralise FSC auditi tarvis esitatud tähelepanekud ja kommentaarid, mis viitavad jätkuvatele süsteemsetele puudustele FSC nõuete täitmisel. Muuhulgas on riigimetsas raiesse määratud kõrge kaitseväärtusega metsi, hävitatud ohustatud liikide elupaiku, puudulik on kuivendussüsteemide rekonstrueerimise keskkonnamõjude hindamine, samuti esineb probleeme suhtluses huvigruppidega.
Ilmselt pole olemas last, kes väikeste või veidi suuremate tiivuliste tegelaste vastu huvi ei tunneks. Paraku ei oska tänapäeval paljud vanemad lastele ütelda, mis linnuga on tegu, ega ka rääkida nende elukommetest: kus nad elavad või mida söövad.
Raamatu autorid Marko Mägi ja Grete Alt on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kogenud linnu-uurijad. LK lugejatele on Marko Mägi juba aastaid tuttav sest tutvustab Linnuvaatlejas teadusuudiseid.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
